Loov spontaansus ehk jumalik loovus
NB. See siin ei ole teooria. See siin on teooria, et võiks leiduda teooria. :P
Järgnev küsimus on, kes on see, kes teab teooriat ennast? Kasvõi natukenegi. Ja kas ta ise ka teab, et ta seda teab?
Alustuseks võid vaadata:
Minu idee "jumalikust" loovusest on midagi sellist, mis ei ole mitte kastist välja mõtlemine, vaid mõtlemine, mis lähtub kasti väljast, kuid ometigi adresseerib kasti sisest.
Kasti sisese adresseerimine kasti väljast käib võibolla mõnevõrra sarnaste mehhanismide läbi kui subjektiivse kogemuse peegeldumine maailma - mis on kirjeldatud siin:
Põhjus, miks ma üldse arvan, et midagi sellist võiks olla, lähtub aga tekstist siin:
http://roland.pri.ee/wiki/omega_point_vs_singularity. Ehk siis, kui on olemas subjektiivse kogemuse tagasipeegeldus maailmas, siis võiks leiduda ka universumi arengu teise põhikriteeriumi jaoks vastav mehhanism, mis võimaldab kastivälisel loovusel mõju avaldada.
See loovus pole päris sama, mis "tõeline" suvalisus, kuna tõepoolest on selle loovuse definitsiooni järgi tegevusel mingi kvalitatiivselt väärtuslik tulemus, kuid see idee või sündmus vms ei lähtu selgel viisil olemasolevast informatsioonist. Teine erinevus suvalisusest on, et suvaliste mõtete väärtust saab mõnikord kohe kontrollida ja siis paremad välja valida. Samas see tõeline loovus on ehk lausa tabavam, veidi kaugemaid asju tekitav - ei saa kohe kontrollida, lisaks ei vaja filtreid ega massiga peale minemist, mis tihti oleks suisa võimatu isegi vahetult kontrollitavate asjade puhul.
See on natuke sarnane ettenägelikkuse ideele. Ainult et antud juhul "ettenägelikkus" pakuks lahendusi või täiesti uudseid asju, mitte lihtsalt ei kirjelda midagi, mis vähemalt hiljem on ju tegelikult tulenev olemasolevast.
Kui võrrelda klassikalise tingimise ja operantse tingimisega, siis ideaalne ettenägelikkus on nagu säärane klassikaline tingimine, mis suudab ennustada reaktsioone või tagajärgi, mille kohta polegi veel põhjuslikkuse seoseid õpitud.
See müstiline loovus oleks aga ideaalis operantne mõtlemine, mis suudab ennustada, valida tegevusi, mis annavad mingi kriteeriumi järgi hinnatud tulemuse, ilma et oleks vastavaid seoseid veel õpitud ja mis vast vähem operatne ja rohkem loovusele või sellele ideele iseloomulik, et ka tulemust ei ole mõnel juhul veel kujutletud. See läheb päris alkeemiasse ära.
Asi, mida alustuseks rohkem realistlikuks pean, on arvestada oma jaoks vastuvõetavate suvaliste tegevuste või mõtete diapasooniga ning leida miski eriline tajuviis, mõtteviis, meeleolu vms... seejärel teha siiski õpitud tähendusega asju (kui eeldada, et aju kipub vaid sellele nõudele vastavaid suvalisi mõtteid närvirakkude suvalises möllus ära tabama), kuid teades, et neil võivad olla mingid muud tulemused, kui Sina seda ootad. Või siis olla sellises seisundis-meeleolus, et saad teha asju, millest ei ootagi eriti midagi. Üks küsimusi on, mis on see taju või meeleolu ja kuidas seda eristada suvalisusest - ?
Tulemusele suunatud loovus on veel sarnane ideele, et maailm mitte ei toimi lähtuvalt põhjuslikkusest (või vähemalt võiks seda vähem rõhutada), vaid lähtub mingist hüpoteetilisest lõpp-punktist tulevikus, kuhu asjad koonduvad, kuid kuhu võib vähemalt teoreetiliselt viia ka mitmeid teid. Natuke analoogselt võimaldavatele aga mitte põhjustavatele juhuste ahelatele. Kui sellised ahelad töötaks iga päev - siis oleks see vast natuke loovus :)
...
- lühidalt: üksnes sõna epifenomenalism ise on vastuoluline - kui epifenomenalism oleks tõesti alati jõus, siis me seda sõna pigem ei oleks kasutusele võtta saanudki... ja NB! siinkohal ei räägi ma ise midagi sellest, mida võiks tähendada "vaba tahe" minu meelest, minu jaoks see eriti ei tähendagi, kasutan paari muud ja "konkreetsema" sisuga mõistet. Ülal kasutasin "vaba tahe" terminit vaid selle pärast, et see on piisavalt lai, et mahutada ka mu loovuse definitsiooni; ning seega, kui esimest peetakse täiesti võimatuks, siis peaks seda olema ka teine.
=========
Allolev mõte selgitab, millal võiks selline spontaansus "lihtsamini" esineda. Umbes nõnda, nagu ka ise kirjeldanud olen:
Date: Jan 23, 2008 5:50 PM
Subject: [Quantum_AI] Re: [agi] Study hints that fruit flies have free will
This is an interesting finding, but not entirely unexpected. For
years I've been reading stuff which promoted the idea that living
systems are often balanced on the edge between order and chaos. It
makes sense to be in such a state, since only a small amount of
cognitive energy is required in order to push the system into one
behavior (limit cycle) or another.
---
/ -- /
To me the idea of free will suggests that a number of possible
behaviors can be triggered at any moment in time and that the system
in some way "chooses" between those possibilities. The system can
only move easily from one state to another if its dynamics are perched
on an edge between pure randomness and determinism.
---
Kommentaariks veel, et samas praegused *arvutid* selliseid ?kastiväliseid? mõjusid vastu ei võta, sest nad on spetsiaalselt ehitatud väliseid mõjusid võimalikult tõhusalt ignoreerima. Küll aga aitaks, kui neile mingi antenni seade külge ehitada. Iseküsimus on, mis ime signaale see antenn siis püüdma peaks, et tulemus oleks tõesti 1) ettearvamatult juhuslik 2) lausa konstruktiivselt loov. See on ka põhjus, miks juhusliku info "puhtana" säilitamine arvutis on krüptograafias väga kalliks peetud.
---
Paralleele
* Näiteks Castaneda kirjutas olemise viisist, kus inimesed suudavad olla igal hetkel endalegi ootamatud ja sedasi ka käituda. Kuna Castaneda näib olevat kokku miksinud ideid paljudest filosoofiatest ja religioonidest, siis võiks uurida, kus mujal antud mõte paralleele leiab või pärineb.
Uurimiseks
* need lingid on nüüd kontekstist välja kistud, aga võibolla abiks ka käesoleva teema üle mõtlemisel:
Hiljem küsin Taivolt üle, mis ta arvab, kas osadele minu ülal kirjeldatud nähtustele võiks mingeid teaduslikumaid analooge ka leiduda. Kui mitte muud, siis aitab see elimineerida need nähtused, mis ei ole "jumalikud" :P See aga on hea - aitab näha tervikut ja ehk hulgas aitab selgemini piiritleda unistust sellest, mis siiski võiks "jumalik" olla (samuti kui masina analoog aitab näidata, et tõesti ajus toimuvad protsessid on üldiselt masina omad, aga näe ikka on kusagil mingi subjektiivse kogemuse peegeldus).
* mõisted: serendipity, intuition
Klipid
*
http://www.youtube.com/watch?v=kk88mAnBkk0 - ATI-9700-animusic-Movie-v1.0. See on ka sinna Rube Goldberg masinate poole (vaata ka
http://roland.pri.ee/wiki/movies), aga seekord suisa muusikaline. Erineb see seadeldis aga tavalisest Rube Goldberg masinast selle poolest, et sisaldab proaktiivset komponenti, mis vastandub reaktiivsele. Kusagilt tulevad põrkavad pallikesed just õige kiirusega ja õigete intervallidega, et hiljem jõuda instrumentideni.
Kes tahab parema kvaliteediga pilti, saab selle, kui otsib Googles "ATI-9700-animusic-Movie-v1.0.mpeg".
Muud viited
*
http://en.wikipedia.org/wiki/Blink_(book) - pole otseselt seotud kasti väljast mõtlemisega, küll aga kiire asjaolude tajumisega, mis on tihti peaaegu alateadlik. Päris huvitav. Kohe hulk informatiivseid näiteid, kus olukordades seda nähtust saab kasulikult rakendada. Ja ka, kus mitte. Ja viimaks, kuidas seda võimet arendada. See raamat ei räägi instinktiivsel meetodil otsustamisest, vaid meid mõjutavate või teisi inimesi/asjaolusid iseloomustavate nüansside tajumisest.
---
"An undefined problem has an infinite number of solutions."
- Robert A. Humphrey
