Esimene asi, mida võiks teinekord algajale soovitada, on - hoia seintest ja tugedest eemale! Mida rohkem Sa millestki kinni üritad hoida, seda aeglasem on Su kiirus ja seda raskem on püsti püsida. Kui oled seinast eemale saanud, siis liigu nagu jõuad. - Püsimine tekib just liikumisest!
Ja kukkumine pole ka paha, vähemalt jää peal. Liugled nagu sulg maha - mul on tõsiselt kahju, et ise ammu ei kuku enam :) Kui ikka leiad, et ei oska, mine natukeseks Judo trenni või küsi vastavalt sõbralt, kuidas harjutada kukkumist - selle saad suht ruttu selgeks. Üks siinkohal lihtsalt väljendatav variant kukkumiseks on: tee, nagu hakkaksid istuma, ehk lase põlvedest kõveraks. Pea tuleb rinnale tõmmata, ja keel hammaste taha ;-)
Hea on alustada muidugi harjutamist rahuliku jää peal, sest browni liikumises oleva rahva keskel võid ruumipuudusel kurat teab kuidas lennata, igale poole ei saa ennast seal visata. Pealegi on selline keskkond närvesööv elamus kõigile, milleks end kiusata.
Seega leia koht ja siis siple, rabele, vehi käte-jalgadega ning ürita kimada :=)
Kui Sulle tundub, et tavaline uisusamm on kiiremini sõites ebamugav ja taha tõukav jalg justkui jääks tõuke lõpus taha "kinni", siis proovi sõita rohkem ettepoole kummardudes. Ettepoole kummardumine annab juurde kiirust kui ka tasakaalu. Sulle võib näida, et ette kummardumine on imelik ja kohe lendad näoli jääle, aga tegelikult siiski ei lenda ja see tunne läheb hiljem aja jooksul ära. Palju paremad võimalused on uisutades selili käia, kui rinnuli - ammugi siis, kui mitte piisavalt ette kummarduda. Algajana Sa niikuinii ei suuda nõndapalju ette kummarduda, et ninali käiksid.
Asi, mida harjutada peale püstipüsimise saavutamist vast kõigepealt, on käed seljal sõitmine. See on vajalik harjutus ja oskus selle poolest, et saad lahti keha kõikumisest, mis kulutab tegelikult asjatut energiat. Algajad vehivad kätega tasakaalu hoidmiseks, mitte hoo andmiseks. Kui sõita käed seljal, pole selline vehkimine võimalik ning õpid sõitma ilma ülakeha kõikumiseta. Hiljem võid käed käiku lasta hoo suurendamiseks, kui oskad, ning "puhkuseks" taas käed seljal lasta. Veidi erinevad lihased on kasutuses ja erinev liikumine tekib, kui vehkida kätega tasakaaluks versus vehkida kätega kiiruse jaoks.
Esimene kasulik asi sealt juhendist on õppida sõitma uiskude välisservadel. See rakendub ka jääl sõitmisse, kuid harjutada saad pigem rulluiskudega. Algul võib tunduda, et puudub lihas sellise asendi hoidmiseks, sedasi rulluisule toetumiseks ja sedasi sõidu tegemiseks, kuid mõne sõidukorra järel võib korraga juba kõik laabuda. See harjumus kaotab ühtlasi tunde, nagu uisud vibraksid hullu moodi all, eriti kiiruse kasvades.
Ise harjutasin välisserval sõitu veidi teistmoodi kui viidatud juhendis, nimelt sõitsin "tavalist" sõitu, aeglaselt ilma tõugeteta, sealjuures aga viies käed sinna poole, kuhu jaladki parajasti kaldusid ehk kuhu poole tõuge oli (kui jalad liikusid vasakule, siis ka käed vasakule, üheskoos; kui jalad paremale, siis ka mõlemad käed paremale).
Kaugemad asjad sealt juhendist on juba kõrgem pilotaaž :)
Kolmas võte on ristsamm. Rulluiskude kohta ei tea kommenteerida, pole eriti vaja läinud ja vastavat ruumi saada olnud, aga jää peal ja arvatavasti ka rullidel on seda hea harjutada sedasi, et seista paigal (vajadusel võta mingist servast kinni) ning siis astuda külgsuunas üks jalg üle teise, ilma veeremiseta-libisemiseta. "Kõnni" sedasi mõlemas suunas, et mõlema jala vabadus-oskused oleksid samaväärsed. Sellise liigutuse tegemine annab suht kiiresti ka oskuse sõidu pealt üle jala astuda. Üle jala astumiseks sõidu ajal peaks siiski kiirus kui omamoodi tugi saavutatud olema, sest enam ei saa kätega väljaku servast haarata. Kui kiirus on liiga madal, siis on ristsamm raskem.
Ristsammu ilma libisemiseta harjutades võib ka kohe proovida panna jalga õiges asendis maha - asendis, et järgmine samm toetuks uisu välisservale. Ilma selle harjumuseta pole kurvis ristsammu tegemisel suurt mõtet.
Kui ristsamm on selge, võid arvestada, et kurvides ei ole vaja enam mitte kiirust alla lasta, vaid see isegi tõuseb. Piisavalt hea vormini jõudes saad ristsammuga slaalomit sõites saavutada suuremat kiirust kui otse sõites!
Ahjaa. Üks tore asi, mida soovitan, on öösel sõitmine. Noh, vähemalt väljaku peal ;) Uiskudel tasakaalu hoidmiseks ei ole nägemist tarvis. Pimedas sõitmine annab hulga parema tunnetuse jalgade asendist, maapinnast, mis uiskude alt läbi läheb (kui näiteks sõidad jää peal, mis on veidi ebaühtlane), keha liikumisest jne. Umbes samuti kui silmad kinni muusika kuulamine. Väga meeldiv elamus minu meelest.
Ka Tartu Lõunakeskuses on võimalik liuväljal õhtupoole pimedas sõita, siis kui on pimedamad aastaajad. Mõnikord lülitavad nad veel diskoteegi prozhektorid ka sisse, et huvitavam oleks. Aga hoiatan, et seal on tavaliselt suht palju rahvast... Tamme staadioni vms vabaõhu liuväljal saab alati valida aja, kus ka kõik suurimad friigid tuttu on läinud.
---
Siin on mingid slaalomiõpetused ja vist ka muud uisutamise harjutused koos videodega, pole ise veel jõudnud uurida:
Viiteid mujale:
Veel viiteid, pole ise jõudnud uurida:
