Unustasid parooli?



     
Sisseloginud kasutajatele märgistatakse automaatselt teksti piirkonnad, mis on muutunud alates viimasest lugemisest. Lisandunud osa on roheline, eemaldatud osa punane.
Lisaks märgistatakse sisseloginud kasutajatele menüüs täiendavate värvide abil artiklid, mis on kasutajal loetud (hall), ning artiklid, mis on peale lugemist täienenud (roheline).

   

     

Pealkiri :
Id (lühend aadressiribale) :
Autor ja viimase muudatuse autor :
Loomise aeg ja viimane muudatus :
Teksti pikkus :
Luba ligipääs ainult kasutajanimedele (eralda komadega). Autoril on alati ligipääs. :




Lühidalt, otsustamisel saab muu hulgas arvesse võtta sündmuste kahte aspekti: tõenäosus ja tähtsus. Need ei ole üks ja seesama. Lisaks, need kaks aspekti ei ole kommutatiivsed!
 
Tähtsus ei ole sama, mis statistika termin "olulisus" (p väärtus t-testis). Pakun, et selline terminikasutus teaduses võib olla üks allikaid, miks inimesed kipuvad sündmuse tõenäosust selle tähtsuseks või otsustamisel mõjuvuseks pidama. 
Võib juhtuda, et tõenäosus on tegelikult teatud asjade üle otsustamisel võrdlemisi teisejärguline kriteerium.
Ühtlasi tähendab see, et kui mingi leid ongi t-testi järgi "oluline", siis praktikas võib see nii mõnigi kord olla ikkagi täiesti mõttetu, tühise määraga erinevus :=)
Selle kohta tuleb teksti jaotussesse http://roland.pri.ee/wiki/amount_vs_probability.
 
Mittekommutatiivsus tähendab seda, et otsustamisel ei saa lihtsalt võtta sündmuse tõenäosust ja tähtsust ning neid kahte näitajat kuidagi "intuitiivselt" ja lihtsal moel kokku miksida - liita, võtta keskmist või korrutada. Need on kõik kommutatiivsed tehted. Kommutatiivsed on tehted, mille argumentide järjekorda võib muuta, argumente omavahel vahetada; tehted, mille argumendid on mõnes mõttes "võrdväärsed".
 
Lihtne näide probleemi kohta.
Sündmus, mis on 100% tõenäoline ja 1% tähtis, on tühiasi.
Sündmus, mis on 1% tõenäoline kuid 100% tähtis, on vägagi mõjuv asjaolu.
 
Seda nii positiivsete kui negatiivsete sündmuste juures.
 
 
Minu soov on mingi ligilähedase valemi või standardi leidmine, mis võimaldaks neist kahest muutujast tuletada ühe muutuja, mis kirjeldab sündmuse soovitavust-mittesoovitavust ja seega võimaldaks alternatiivseid tegevuskavasid võrrelda-järjestada ning teha sitast saia.
 
Lihtsaim idee on tähtsuse osa skaleerida ja alles siis korrutada tõenäosusega. Pakun, et skaleeriv funktsioon on selline, mis on piirväärtusega ja samas rangelt monotoonne. Ehk siis näiteks, 1 ühik head 99 ühiku hea juurde pole eriti mingi võit, aga 1 ühik head 1 ühiku hea peale on küll. Rangelt monotoonsus on tarvilik aga selleks, et saaks öelda, et õnne saab küll lõpmatult kaua aina suuremaks kasvatada, ilma et see tähendaks või nõuaks, et õnne hulk ise samas peaks kasvama lõpmatu väärtuseni.
Kahtlustan, et tähtsuse skaleerimine EI TOHI olla lihtsalt suure arvuga läbi korrutamine, sest siis jääksid otsused samaks. Näiteks võrdluses löögijõud 1 * 1000 = 1000 vs löögijõud 100 * 1000 = 100000, suhe 1 / 100 ei muutuks, mida aga oleks ju vaja saavutada.
Küsimus on siis veel, mispidi see otsitav funktsioon peaks käituma oma teises otsas? Võibolla erinevalt... 
 
 
Veel üks näide. Kui Sulle pakutakse valida: 
a) saad 1% tõenäosusega 100'000 krooni või 
b) 100% tõenäosusega 1'000 krooni
siis kumma variandi valiksid?
Mina isiklikult valiksin variandi (a), sest 1'000 krooni võin ma mujalt ka hankida, 100'000 aga mitte. Samas oleks 100'000-ga hulga rohkem ära teha. 
Asja moto on see, et tõenäosusega läbi korrutamise himu on kütkestav vaid enne sündmuse toimumist. Peale sündmuse toimumist on kõik tõenäosused 100%. Seega minu 100'000 ei ole peale kättesaamist väärt 1'000, lihtsalt selle pärast, et selle tõenäosust hinnati eelnevalt 1% peale...
Kui ma aga ei saa seda 100'000, siis olen *oma valiku* läbi kaotanud vaid 1'000, mis on 99'000 võrra vähem kui 100'000-st vabatahtlikult loobumine.
 
Teine näide
a) saad 1% tõenäosusega 1000 krooni
b) saad 100% tõenäosusega 10 krooni.
Moto: erinevatel tulemustel on ebaproportsionaalselt erinev tegelik väärtus. 10 krooniga pole Sul eriti miskit tarka teha (Sul juba on niipalju), aga 1000 eest saad juba ühtteist endale lubada. Kui Sa saad iga päev mängida seda mängu ühe korra, nädala vältel, siis Sinu kulu 10 krooni päevas on väiksem kui tühistele igapäevatoimetustele kuluva aja hind. Kuid kui Sa võidad, siis oled saanud midagi märkimisväärselt, midagi mis muudab Su päeva ja võibolla kuud (saad minna näiteks kitarrikursusele). NB: Erinevus kaob juhul, kui Sa saad ja jätkad seda mängu aina uuesti ka peale võitmist... Ehk siis on olemas praktika mõttes kahte sorti tõenäosusi: korduvate sündmuste tõenäosused ja ühekordsete sündmuste tõenäosused.
 
Kolmas näide
a) saad 1% tõenäosusega 10 miljonit krooni või 
b) 100% tõenäosusega 100'000 krooni
Ma valiks (b), sest 10 miljoni krooniga pole mul miskit peale hakata.
 
 
 
TODO: kusagil leidus mingi hulga ilmekam numbrite komplekt, leia...
 
 

Veel üks teemaarendus
Kui mingi asi on 0.01%, siis oleks mõnel puhul igati konstruktiivne mõelda, mis tingimustes see polegi 0.01%, vaid näiteks 50%? On ju selge, et vesi ei kee niisama väljas külma käes... või vähemalt üldiselt mitte. Teatud juhtudel ikka keeb küll. Ehk siis ei ole tähtis mitte mingi lambikas keskmistav tõenäosus, vaid kontekst. Süsteemne mõtlemine ;) Sina ja Su maailm oled Universumist 0.0000......0001%. Sellegi poolest oled täiesti olemas. Mitte natuke, vaid päris palju ja päris kaua. Ehk väärid kõigepealt üles otsimist ja siis uurimist.
 
Mis puutub küsimusse, kas kõik on võimalik, siis minu meelest pole praktiline küsimus selles, kas on või ei ole. See on justkui vale küsimus... Küsida tuleks, millal/kus on võimalik? Kui kargo kultusega hõim ehitab puutükkidest lennuki, siis see ju ei lenda. Sellest ei järeldu, et lennukid ei lenda. Autod ka ei sõida, kui nad on ehitatud nagu Flintstones multifilmis. Kuigi need on justkui autod... maailm on täis justkui asju, millest justkui *järeldub*, et "NEED" asjad ei saagi teha seda mida sooviks. Mis on siis *tõenäosus*, et autod sõidavad? Arvestades, et enamasti (ehk mistahes vormis ehitatuna) nad ei sõida ja kaua aega üldse ei sõitnud välja arvatud sharlatanide õuedel... ja miskisugust tuumareaktsiooni ega arvuteid ei saa küll veel enam olemas olla, no mida veel elektronid ja kvantmaailm, keegi pole neid elu sees silmaga näinud ;=) - Ehk siis sellist juttu räägiks pelgalt esimesena kättejuhtuvatele tõenäosustele toetuvad inimesed mõnisada aastat tagasi. Aga mõni loll mõtles, et ei kuula neid ja mõtles hoopis muude probleemide üle, jättes kõrvale kõik senise "tõestusmaterjali" ja sai oma imeasjad toimima. Ja mitte lihtsalt tänu visadusele ja "julgusele mõelda", vaid lisaks hädavajaliku osana tänu õigele mõtlemisele, mis ilmselt ei tegelenud asjade üle lihtsustamisega - loomulikult ei saanud need "lollid" naiivsed ja pinnapealsed inimesed olla, ei, naiivsust ja pinnapealsust ma ei ülista. 
 
 
 
Lisainfo idee (TODO): 
- otsida googlest terminit "low-probability, high-consequence"
- majanduses, utility arvutamise valemid peaksid impact vs probability aspekte sisaldama
- tööohutuse nõuete valdkonnast võiks leida relevantseid ideid
 
 
 
 
Vaata ka:
 
(selle raamatu kohta olen rohkem mulisenud siin: http://roland.pri.ee/wiki/black_swan_and_fooled_by_randomness)
 
http://www.psandman.com/ - Risk communication / Peter Sandman
 
 
http://en.wikipedia.org/wiki/Prospect_theory - räägib muuhulgas sellest, kuidas 10-t miljonit krooni hinnata, või mida arvaksid tolmukübemest silmas googol-inimesed (sel teemal arutelu allpool).
 
http://www.ted.com/talks/dan_gilbert_researches_happiness.html - küllalt huvitav videoloeng, aga propageerib samuti seda väärtus * tõenäosus suhtumist
 
 
 
 
Veel sarnast
Sarnane mõte ekstreemsemal kujul - siin tõenäosused ei mängigi rolli: organisatsioonikäitumise essee - "Enesetõhusus ja usk"; slaidid. Teemaks usk enesesse kombineerituna usuga eesmärkide olulisusse (15. nov  2003).
Sama tekst otse veebis: 
http://en.wikipedia.org/wiki/Pascal's_Wager - sarnane ülal viidatud essee ühele põhilisele alusmõttele. TODO: kusagil oli veel miskeid sarnaseid asju vist.
 
 
Värsked leiud samal teemal (23.01.08 õhtu:):
http://www.overcomingbias.com/2008/01/circular-altrui.html - selle tekstiga ei ole ma nõus (seal blogis on teisigi imelikke, kuigi mõned on vähemalt informatiivsed) ja mul on selleks ka põhjalikumalt sõnastatud ja paindlikumad, ehk mitte alati ühtmoodi järeldust andvad mudelid, kui seal tekstis toodud kujuteldavatel mittenõustujatel. On täiendavaid asjaolusid mida arvestada vaja, et saada kätte impact osa hinnang. Mõned "vastunäited" nagu näiteks "favorite anectote" all on koguni lihtsalt rumalad, kuna vale mõttekäigu ümberlükkamine ei tõesta, et teised *sarnased aga mitte samad* mõttekäigud ei tööta. 
Eliezeri sulest on sellist artiklit hirmus lugeda. Kui lükata Eliezeri artikli kõrvale skaleerimise idee, siis on näha, et seal ei ole seda ümber lükatud ega kaalutudki. Kuna skaaleeriv funktsioon võib olla näiteks piirväärtusega, kuigi rangelt monotoonne, siis on selge, miks googol-inimesed võivad eelistada tolmukübet enda silmas ühe tavainimese piinamisele. Ehk siis on vahe, kas Sa teed 1% vastiku asja inimesele, kes muidu on 99% õnnelik, või 1% vastiku asja inimesele, kes juba on 99% ebaõnnelik.
Kahtlustan, et Eliezer-i omaga sarnased (või implitsiitselt sarnased) mõttekäigud on üks domineerivaid põhjusi jamadele maailmas (näiteks: "me ikka ei tea kindlalt, kas kliima soojeneb inimese süül, ootame ära, [äkki kunagi saame kindlalt teada] ja siis vaatame kas annab midagi päästa... seni majandus peab kasvama" - sarnaseid mõttekäike võid kuulata siit: http://www.youtube.com/watch?v=7lzYj7bCf7M). Rõõm on lugeda väidet, et tegelikult enamus inimesi mõtleb just tähtsustele (eks tõesti rahvatarkus ütleb ka - "parem karta kui kahetseda; õnnetus ei hüüa tulles; üheksa korda mõõda ja üks kord lõika; ettevaatus on tarkuse ema; anna kuradile näpp - võtab terve käe; ka luuavarrest võib pauku tulla; looda parimat kuid valmistu halvimaks"; mingil määral ka "ära pane kõiki mune ühte korvi" [- kuigi ühte korvi panna on mugavam]; eesti keeles väljend "saatust proovile panema", inglise keeles väljend "asking for trouble" ning "ounce of prevention is worth a pound of cure"; või analoogsetel ainetel koostatud Murphy seadused a la: "mis saab viltu minna, see ka läheb!"), aga ma tahaks selle sagedasele rakendamisele küll veel tõendust... ise kahtlustasin seni vastupidist - või et vähemalt *mingi suure klassi* olukordade puhul inimesed ei mõtle tähtsusele, vaid tõenäosusele.
TODO: võiks läbi lugeda selle blogi sissekande kommentaarid ja leida, kas seal on midagi veel väärtuslikku ja originaalset, mis erineb minu pakutud lahendustest.
 
Lisaks veel, et tõenäosusi on tegelikult vähemalt kahte sorti (Wikipediast võib leida samuti kahte sorti tõenäosuse mõiste tõlgenduste kirjeldused):
1) sündmused, mis juhtuvad vaid ühe korra. Sel juhul, kui sündmus, mis enne hinnati 1%, ikkagi juhtus, on nüüd 100% sündmus äkisti. Sellistel puhkudel omistatakse tõenäosusi mingi sünduse "eksemplaridele".
2) sündmused, mis juhtuvad korduvalt. Sel juhul sündmuse liik, mida enne hinnati 1% peale, on ka peale ühe juhtumi ilmnemist, ikkagi tõenäosusega umbes 1%. Sel juhul omistatakse tõenäosusi mingi sündmuse "prototüüpidele". Säärastel puhkudel on lihtsalt läbi korrutamine aktsepteeritavam, kuigi TODO: kas ikka täiesti?
 
Vene rulett võiks olla üks olukord, kus asjade tähtus mõjutab edasiste sündmuste tõenäosusi. Ning koht, kus ühe sündmuse tõenäosus ei ole proportsionaalne sündmuse tõenäosusega pikas perspektiivis (surma võid vaid ühe korra saada, ükskõik kui palju katseid ei tehtaks).
 
 
Võib kahtlustada, et kõik mu eelnevad näited, kuidas oleks tõenäosustele parem vaadata, sellegi poolesti veel sugugi ei ammenda selle teema rikkalikkust (ja mis ei tähenda, et reeglid alates mõistlikust kogusest ja sisust asja suvalise tegutsemisega võrreldes paremaks ei teeks). Ning seega igasugused tarkpead ja muud tüübid, kes on harjunud oma geeniuse jõuga alati koolis hinde "õige" saama, kes nüüd tulevad ülilihtsate rusikareeglitega, võivad ennast põlema panna.
 
 
 
 
Overcomingbias artikliga seoses veel selline linkide komplekt:
õrrituseks: the question as to how the Repugnant Conclusion should be dealt with and, more generally, what it shows about the nature of ethics has turned the conclusion into one of the cardinal challenges of modern ethics.
 
  
 
 
Vaata ka:
 
 
 
* Sündmused, mille tõenäosust me hindame madalaks, on pigem sündmused, millest ja mille tõenäosusest me lihtsalt ei tea midagi. Mida väiksem on hinnatud tõenäosus, seda ebatäpsem on hinnang nii tõenäosusele kui ka löögijõule, kuni gigantsete möödalaskmisteni välja. Ammugi ei saa mõõta seda, mille olemasolu ei ole teada või mida ei suudeta endale kujutleda! See video selgitab, miks nii on.
http://www.youtube.com/watch?v=JgOqZEA0Vmg - Nassim Nicholas Taleb at Harvard University on social problems Part 1.
 
 
 
TODO: eristus - protsess vs "sündmus". Seda nii "sündmuse" eelduste tekke osas kui ka "sündmuse" enda kulu osas.
 
 
23.01.08 hommik: TODO: Jeberijee, kui nüüd õigesti aiman, siis mänguteooriast vist tuleb, et tõenäosused on nüüd ikka kohe ametlikult infinitesimaalid? Ning asjade tähtsus ruulib! Üks toost selle mõtte peale igatahes kohe.
Vähemalt seni, kuni mängida riskimata. Riskides võib tõenäosusi natuke tähtsustega miksida. Kummaline küll, intuitiivselt arvaks pigem et tõenäosuste ignoreerimine on riskimine :=) Asja tuleb uurida :) TODO.
 
 
 
Seonduvad teemad
* Väga suure löögijõuga kuigi võibolla "vähe" tõenäolistest asjadest arutatakse sel konverentsil: http://www.global-catastrophic-risks.com/programme.html
 
 
 
Näited
* http://www.postimees.ee/?id=269783 - British Petroleum puurtorni Deepwater Horizon plahvatus
* http://en.wikipedia.org/wiki/RMS_Titanic - Titanic. "Mitu sektsiooni ikka ei hakka lekkima, seepärast me ei pea viimaseid sektsioone lõpuni ehitama, teeme ainult 90% kõrgused vaheseinad..." (aga laeva kalde tõttu hakkas vahesein vett üle ajama ning täitis kenasti ka järgmised sektsioonid), "Kõigile pole päästepaate tarvis" ning "Nii kaugel lõunas ei ole jäämägesid" (isegi siis, kui juba mitmed laevad olid vahetult enne Titanicu teeleasumist raporteerinud jäämägedest selles piirkonnas).
* Positiivse näitena - Tuumasõja ärahoidmine Kuuba Kriisi ajal allveelaeva meeskonna poolt sellega et ignoreerisid käske ning veel üks juhtum, kus valveohvitser kusagil Siberis otsustas ignoreerida süsteemi teadet vaenlase raketist. 
* Film tuumarelvadega seotud õnnetustest (neid oli USAs oma poolsada, hiljuti avaldatud andmete järgi. Osa õnnetusi olid minu mulje järgi ikka päris jaburad). 
Vaata ka:
 
 
---
 
Keerulistel küsimustel on lühikesed kergestimõistetavad valed vastused
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 

kommentaarium spämmi tõttu ajutiselt välja lülitatud









  Saada kiri