- viivis on rahalise kohustuse viivitamise puhul, leppetrahv - mitterahalise. Vale termini puhul vaadatakse, mida tegelikult silmas peeti, ei närita tähte
- täitmisnõude esitamisel tuleb võlgnikku sellest teavitada mõistliku aja jooksul peale puudusest teadlikuks saamist (VÕS 108 lg 3)
- müügilepingute puhul on täitmisnõude täiendavaks eelduseks ka puudusest õigeaegne teavitamine (VÕS 220)
- täitmisnõue on välistatud, kui kohustuse täitmine on võimatu (sh loomekriis, muud isiklikku laadi põhjused); või põhjustaks müüjale ebamõistlikke kulutusi (nt asja parandamise kulud ületavad mitmekordselt selle omandamise kulutusi, VÕS 222 lg 1)
- täitmisnõude võimatus ei lõpeta kohustust
- asendamist saab nõuda, kui tegu on olulise lepingurikkumisega
- kui müüja keeldub asendamisest või parandamisest, siis võib ostja asja ise parandada või lasta parandada ja nõuda müüjalt parandamiseks tehtud kulutuste hüvitamist
- kahju tõendamine on keeruline
- leppetrahvi puhul saab seda kergemini sisse nõuda sõltumata kahju suurusest
- kahju hüvitamisse võib minna ka tulevikus kantavate kulutuste hüvitamine
- hinna alandamine ei välista saamata jäänud tulu ning muud kahju, mis tekkis asja mittevastavuse tõttu
- alandatud hind = tegeliku väärtuse % tellitud asja väärtusest * hind
- hind ei ole alandatud enne kui teine pool sellest teada saab (VÕS 112 lg 2) - ?
- kohtul on õigus vähendada ebaproportsionaalselt suurt leppetrahvi
- kui tellija alandab hinda omal algatusel (ühepoolselt), siis on tarnijal kohustus tõendada, et saadi mida telliti või et asja väärtus oligi selline
- masu ei põhjenda hinna alandamise nõuet
- puudusest tuleb enne teatada ja alles hiljem saab rääkida hinna alandamisest
- kui arve on juba esitatud, tuleks nõuda kreeditarvet
- kui töö on osade kaupa ning kohe ei esitata pretensioone (näiteks hilinemise kohta), siis takkajärgi kõige lõpus need enam ei loe
- arve on maksuametnike rõõmuks (maksuteema), kohustused on lepingu põhised (võlateema)
- taganeda saab ainult olulise lepingurikkumise korral
- lepingus tasuks kokku leppida mis on oluline lepingurikkumine
- müügilepingu puhul peab tarbija lepingutingimustele mittevastavusest teatama 2 kuu jooksul alates mittevastavusest teadasaamisest (tavatarbija puhul).
- majanduskutsetegevuses tegutseja peab ikkagi kohe üle vaatama või laskma üle vaadata
- hea kui see ajavahe on lepingus sätestatud
- VÕS 220 lg 3 järgi tuleb mittevastavust kirjeldada piisavalt täpselt
KOHTUSSEMINEK
- maksekäsu kiirmenetlus pidada hea asi olema
- võlausaldaja ei saa nõuda saneerimist
- nõuet võib loovutada sõltumata võlgniku nõusolekust
- inkasso annab 10-30% (kuni 40%). Küsida mitmest kohast
- mõni maksab kohe, tavaliselt alles peale ise kättesaamist. Väiksemad võivad kohe maksta, aga siis väiksem %
- nõuet võib loovutada ka muude äriühingute vahel
- kui sulle keegi esitab loovutatud nõude, tuleb küsida nõude loovutamise tõendit
-
www.just.ee/maksek2sumenetlus (kuni 100k kr, koos viivise, ja muude kõrvalnõuetega, ntx menetluskulud) - maksekäsu kiirmenetlus
- juhatuse liikme vastu saab minna hagimenetluses, kiirmenetluses ei saa
- kiirmenetluses tõendid ei ole olulised, õigusabikulusid ei hüvitata
- hagimenetlus võtab aasta-poolteist
- kiirmenetlus läheb üle kohtumenetluseks kui võlgnik esitab vastuväite
- kiirmenetlus toimub u poolteist kuud
- kiirmenetluse taotlus täidetakse internetis
- täitur tegeleb vara arestimisega jne
- õiguskulusid makstakse tagasi kuni 40k, 100k nõude korral, suurema nõude korral rohkem
- riigilõiv makstakse välja võlgnikult, kui võidad kiirmenetluse. Seda ei pea ise eraldi nõudma
- riiglõiv on 3% põhinõudelt, aga mitte alla 750 krooni ja mitte üle 20 000 krooni
- hagi: mitte alla 1000 krooni ja mitte üle 1'500'000 krooni
- mõnedes tsiviilhagides tuleb kohtukulud kummalgi poolel ise kanda
- 30 päeva jooksul hagisse minnes ei pea maksma uuesti juba tasutud riigilõivu osa.
- inkassole võib asja edasi anda iga kell ka kohtuasja käigus olles
- kirjalikku menetlust saab teha siis kui mõlemad pooled on nõus
- tuleks kirja panna et tahad suulises menetluses käsitleda, muidu kohus teeb kirjaliku
- kohtusse minnes peaks kohe juhatuse liikme vastu minema (mitte firma)
- peab väga täpselt tõendama, milles on juhatuse liikme süü, millal, mis summad, millal tegi jne
- tõendeid, ekspertiisi saab nõuda kohtu kaudu
- kui juhatuse liikmel on käendusleping, siis ta vastutab käendajana mitte juhatuse liikmena
- juhatuse liikme vastutus kehtib 5 aastat teost, mis kahju tekitas
- pankrotimenetluse riigilõiv on väiksem kui hagimenetluses: võlausaldajal 6000, võlgnikul endal 150 krooni krooni + ajutise halduri kulude ettemaks (suht kindlasti nõuab, aga summa 20-30k)
- kui saneerimine on välja kuulutatud, seni hagi ei saa esitada
- pankrotihalduri põhihuvi on see, palju ta ise sellelt teenida saab
