Siia tuleb nimekiri teemadest ja pealkirjadest, mille osas mul on mõtteid, aga pole jõudnud kirja panna ning kogemust arvestades, kes teab, millal selleni jõuab. Esialgu ei hakka menüüd ja lugejat tühjade jaotustega koormama.
Mis moodi on kastist välja ronimine, oluline või koguni fundamentaalne inimese omadus ning miks näiteks Maatriks selle pärast sobimatu oli. + link idee allikale
- Hinge olemasolu tõestus + Maali vastuväide tundmatu haiguse näitel. Lisaks tõendus, et maailm ei saa olla samuti hingest tühi, või selle kumast, vastasel korral ei oleks näiteks seda juttu siin. Samuti võib otsida kuma muudest nähtustest.
- Loovuse definitsioonide kogu, et oleks vähemalt ähmaselt selge ja ühtlasi inspiratsiooni / tõlgenduste allikas, millest jutt
- Loovus saab olla ainult skaala positiivses vahemikus, õnn negatiivses ja positiivses. Seega on arusaadav, miks õnn on mõnikord pakilisem küsimus.
- Ratsionaalsuse oluline osa on emotsionaalne adekvaatsus.
- Puhas ratsionalism on võõrandunud empirism (filosoofias ja praktilistes asjades, nagu inseneriteaduses või infoteaduses). Sellel ideel äkki leidub ühisosa ka ülal nimetatud ideega emotsionaalse ratsionaalsuse kohta.
- Suitsetamine kui händikäp. Ning poe kassades kõigi asjade kilekotikestesse toppimine (ning sellele mitte vastu hakkamise ajend) samuti. Pluss veel sada muud head kui halba händikäppi meie ühiskonnas.
- Idee hirmude kohta, filmist "The Village" inspireerituna.
- Raha vs aeg valikud, aeg kui taastumatu ja tegelikult rahaliselt kõrge väärtusega ressurss, raha kui odav ja paindlik ressurss.
- Karma seadus (ja muud religioonide õpetused aka valitsuse propaganda:P) vs Võgotski lähima arengu tsoon
- Operantse tingimise üldistunud kinnitajad kui võõrandumise mehhanism
- Miks homunkuluse teooria pole täiesti mõttetu ja oleks liigne sõnadega / ideemaailmaga kaasaminek arvata, et see tähendab lõputut rida. Praktikas võib leiduda ka mõistlikum tõlgendus. Hm, pluss huvitavad kogemused omaenda elust?
- Kuna looduslikul valikul puudub objektiivne suund, siis ei saa looduslik valik olla eesmärk, vaid ainult vahend. Tegu on otsingualgoritmiga, mille küljest on ära jäetud funktsioon, mis kontrollib sihile jõudmist. Teiseks, tegu pole ainuvõimaliku otsingumeetodiga, vaid meetodiga, mis on optimaalne vaid teatud oludes (võiks olla ilmselge neile, kes teavad ka alternatiivseid meetodeid). Kolmandaks tasub märgata, et mis on hea Darwinile, ei ole alati hea hingele. Ja neljandaks, kõige selle eelneva juures ma kindlasti ei nõustuks järeldusega, mis ütleb, et inimene on looduse kunn ja võib teha mis tahab, sest on hingeliselt või adaptiivsuselt kõrgeim olend. Miks selline arvamus ohtlik oleks, seda võid lugeda näiteks raamatust "Ishmael" ja selle järgedest. Minu kolm esimest mõtet on siin aga just selleks, et täiendavalt tasakaalustada selle raamatu teksti ning otsida pigem sünergilist lahendust, mitte ühest äärmusest teise minna, kui mõistlikud need äärmused mingi nurga alt ka ei paistaks.
- Tasakaale ja harmooniaid on erinevaid, igaüks tegelikult mingis taustsüsteemis, mis tavaliselt jäetakse tasakaalu kiitmise hoos määratlemata ja kaalumata, kas see süsteem ise oleks koguni välja vahetatav: 1) tasakaal nappuses, versus: 2) tasakaal külluses (näiteks päike toodab Maa elanike jaoks aina uut energiat juurde) 3) ...
- Hea või õnne tundmiseks ei pea ennem olema kogenud halba: võiks muidu ju küsida, kuidas on võimalik kogeda halba, kui pole enne head kogenud? Kumb on siis esimene vajalik kogemus ja miks? Ja kui õnne teadmiseks peaks alati (ilmselt siis samapalju?) halba teadma, siis kuidas saab olla, et õnne ja õnnetuse hulk pole igas elus võrdne?
- Soov olla armastatud kui soov enda adekvaatsuse kinnituse järgi.
- Saavutused kui meetod inimeste kontrolliks
- Mustrite nägemine on oluline "kasti seest" mõtlemisel
- Maailma objektiivselt tajuda (näiteks nägemises ja kuulmises) on suht võimatu, kuna peaaegu kõik tajuinfo töötlus on algoritmiline mõtlemine, seega ei töötle läbi kõiki võimalikke mõttekäike, ning ei saakski ehitada aju, mis kõike jõuaks töödelda. Ainus mis teoreetiliselt saaks ilma algoritmilise töötluseta ja seega olla objektiivsem, on kehapinna ja kehaasendi tunnetus ning motoorika taju ning lõhn ja maitse, eeldusel et selle info töötluseks piisavalt ajumassi on.
- Vigadest õppimine ja nende õppetundide mäletamine mõnes mõttes põhjustab õpitud abitust. (vaata ka mu bakatöö lisas viimaseid peatükke).
- Võime ebatõenäolisi / üllatavaid tegusid teha (a la kontrollitud narrus) kui Improbability Drive? Küsimus: kuidas see isiklik jõud (valmisolek teha ootamatuid asju) muutub konkreetseks soovitud tulemuseks (kusjuures see soovitud asi ei pruugi olla ootamatu soov)? Selge, et universum kasutab seda tulemust kui ventiili, pääsemaks veel ebatõenäolisematest sündmustest... aga kuidas saada selle hingejõu suund kontrolli alla, et juhtuks just soovitud asjad ja mitte mingit muud jama?
-
