Omega point vs singularity
at the end of the infinity, there is a light...
seni aga võid lugeda alljärgnevat ning edasi unistada :P
Mulle on jäänud mulje, et n.ö "olulisemad" asjad, mis inimeste meelest on, on hing, tahe, õnn. Loovusest harilikult ei räägita sellises kontekstis. Ometigi võiks loovus olla midagi, mis on neist kolmest ülejäänust veel täiesti kvalitatiivselt erinev nähtus ja väärt eraldi mainimist. (Siiski, kui räägitakse vabadusest, siis võib-olla üks implitsiitne tegelik lõpp-vajadus selle "seisukoha" taga, muu hulgas, lisaks võimalusele õnne püüda, ongi ka loovus).
[TODO: eraldi üldisemal teemal tekst "seisukohad vs vajadused".]
Ühe teooriaga siiski olen põgusalt kokku puutunud. Pikemalt pole jõudnud uurida. On tulevikus selline hüpoteetiline hetk nagu Omega point, kus või kust maalt alates loovus on maksimaalne. Ühe teise autori järgi, kes seda ideed edasi arendas, kõige olulisem asi maailmas polegi õnn, vaid loovus.
Omega point pole sama mõiste, kui tehnoloogiline singulaarsus.
Ma ise arvan hoopis, et õnn ja loovus võikski olla kaks kriteeriumit, mille järgi universumi arengut hinnata. Kui saavutataks neist üks ilma teiseta ("eesmärgile" jõutakse nõnda, et teist eelnevalt ei
teadvustata ja seega jääb osaliselt jänni või kaob sootuks - näiteks tehnoloogilise singulaarsuse üks või teine vorm võib vabalt sellisena välja kukkuda ja teise osa elimineerida), kalduks asi aga
patoloogilise poole. Õnn ilma mingi loovuseta on stagnatsioon, nüridus, korduv, nagu skisofreenik hullumajas, kes on üliõnnelik oma rohelise palli üle, mis tema jaoks on terve maailm. Samas loovus ilma õnneta, seega vast üldse ilma teadvuseta, see oleks lihtsalt mõttetus, nihilism, peaaegu nagu tühi eeter.
Eelnev tähendab, et universumi arengut hinnates ei sobi parimaks seisundiks mistahes ebamäärane õnne definitsioon ega mistahes loovuse esinemisvorm, vaid õnn, mis on piiratud-fokusseeritud loovuse kriteeriumiga ning loovus, mis on piiratud-fokusseeritud õnne kriteeriumiga - nende kahe hulga või telje ühisosa või ristumiskoht.
Õnn ja loovus (see "tõeline", mida jahin:) on kaks kvalitatiivselt erinevat nähtust, mis on mingil väga ebaharilikul tasemel. Usun, et neid saab siiski natuke uurida, arendada, õppida mõistma ja rakendama - ellu tooma. Seda isegi võibolla peab tegema nüüd, kui on soovi, et see loovus üldse kunagi inimestele või kes teab, universumis, rohkem välja kujuneda ja säilida saaks. (TODO: selgitus, miks mõned halvad stsenaariumid või ka singulaarsus asja nihu võivad keerata).
Vaata ka:
Ülal kirjeldatud kriteeriumitega seondub ka järgnev essee:
Kuigi seal on lõpp-eesmärgiks kuulutatud üks sõna, nimega
"fun", mis minu jaoks küll võibolla veidi rohkem seostub sõnaga
"õnn" ja natuke vähem sõnaga
"loovus", on selle komponentideks sarnased kaks aspekti:
õnn ja
mittekorduvus.
Loovuse termini kasutamine oleks ühest küljest huvitavam, kuna võimaldab lisada ka muid tähendusi (mida selgitan jaotuses "Kasti väljast mõtlemine" -
http://roland.pri.ee/wiki/thinking_from_outside_the_box), samas on seal sõna
mittekorduvus valitud võibolla selle pärast, et mõnele lugejale tarvilik, et kasutatavad terminid oleksid selgemalt defineeritud.
Huvitavad terminid / autorid sealt välja nopitud:
* sphexishness (a term due to Douglas Hofstadter, denoting blind repetition; "antisphexishness" is the quality that makes humans bored with blind repetition).
* JOOTS (another Hofstadterian term, this one meaning "Jumping Out Of The System").
Täiendus 16. veeb 2008: Juhin tähelepanu, et minu loovuse idee ei ole "reaktiivne" ehk ei ürita tingimata kastist välja hüpata (kasti sees võib olla vabaduse piirkondi [vaata jaotust: "Vabaduse piirkonnad"
http://roland.pri.ee/wiki/areas_of_freedom]). Või kui kastist välja hüpata, siis ei ürita see loovus teha seda hüppamist olemasoleva kasti kirjeldusest lähtuvalt. Pigem on jumalik loovus "proaktiivne" ning hüppe viis ehk suund ei lähtu mitte kasti olemasolevast kirjeldusest, vaid sellest (samas ometigi ette teadmata) väärtuslikust asjast, mis võiks leiduda kasti väljas, kui seda tabada. Kastis olemasolevaga on muidugi niipalju seost, et ka kastist välja hüpe võiks olla kooskõlas olemasolevaga, vastasel korral pole hüpe lihtsalt reaalselt võimalik või ei vasta sellele teisele kriteeriumile, mis ütleb, et ka õnn on oluline.
Muid seonduvaid linke:
Täiendus 16. veeb 2008: hm, lugesin nüüd ka lõpuks neid tekste :P Mulle sealt eriti uusi mõtteid ei tulnud. Aga võibolla mõnda huvitab...
Juhin ka tähelepanu vastuolule esimeses viidatud tekstis - nimelt loovus peakski just muu hulgas välistama selle, et maailm jõuab ühesugusesse, seiskunud seisundisse. Küll aga on näha, et samuti sellele autorile oleks stagnatsioon vastumeelne.
Uurimiseks
Väike analoog
Famous psychological experiment of the late 1950s: An electrode was implanted in the pleasure center of a monkey’s brain. Pushing a button on a small control box delivered an electric pulse to the electrode, giving the monkey a tremendous jolt of sheer, whole-body pleasure. They gave the box to the monkey, who of course had no idea what it was but by accident eventually pushed the button, giving itself this tremendous jolt of pleasure. It didn’t take many more repetitions for the monkey to catch on to the connection between the button and the pleasure, and once this happened it just sat there hour after hour pushing the button and giving itself jolts of pleasure. It passed up food, it passed up sex. If they hadn’t eventually taken the box away, the monkey would have sat there and literally pleasured itself to death. Here is the question: ‘Was there something wrong with this monkey? Was the monkey flawed?’ What do you think?
(
Täiendus: see ei muuda küll eelmises lõigus tõstatatud analoogia mõtet, aga korrektsuse ja silmaringi mõttes mainin ära, et konkreetselt selle katse kohta on hiljem selgunud, et selles katses ahv väidetavalt siiski ei tegutsenud mitte õnnest või mõnust lähtuvalt, vaid tegu oli hoopis sundkäitumise-otsingukäitumisega:
http://www.slate.com/id/2224932/pagenum/all - NB! seda artiklit tasub lugeda ka muudel põhjustel, sest seal kirjeldatud asjaolud mõjutavad suure tõenäosusega meid kõiki ja sellel on praktilised tagajärjed.)
---
A ham sandwich is better than nothing and nothing is better than complete happiness thus a ham sandwich is better than complete happiness.
