vt ka http://www.sh.ut.ee/375899

Psühholoogia on sotsiaalteaduskonna vanim eriala, üliõpilaste vastuvõtt toimub alates 1966. aastast, kuid psühholoogia aine õpetamise traditsioon Tartu ülikoolis ulatub muidugi palju varasemasse aega. 1802. aastal hakkas taasavatud Tartu Ülikoolis filosoof ja Immanuel Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche lugema empiirilise psühholoogia kursust. 

 

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi põhifunktsiooniks on psühholoogia uurimine ja õpetamine. Instituudis õpetatakse psühholoogiat kõigil akadeemilise õppe astmetel (bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe). Bakalaureusekraad on võimalik saada ka avatud ülikooli õppevormis.

 

Suurem osa Eesti psühholoogia doktorikraadi (PhD) omanikke on saanud oma kraadi Tartu Ülikoolist. Praeguseks on siin psühholoogia erialal doktorikraadi kaitsnud 25 inimest.

 

Meil töötavad sellised tuntud ja palju tsiteeritud teadlased nagu kognitiivse neuroteaduse professor Risto Kalervo Näätänen, eksperimentaalpsühholoogia professor Jüri Allik, psühhofüsioloogia professor Jaanus Harro, kognitiiv- ja õiguspsühholoogia professor Talis Bachmann, arengupsühholoogia professor Tiia Tulviste, kultuuripsühholoogia professor Peeter Tulviste jt. Lisaks on instituudis külalisõppejõuks mitmeid välismaa tippspetsialiste. 

 

Tartu Ülikooli psühholoogiat iseloomustab eelkõige uurimisorientatsioon. Psühholoogia instituut on teadustegevuse näitajate poolest ülikooli üks edukamaid. Psühholoogia instituudi kohast maailma psühholoogias annab mulje see, et uurimistöö intensiivsuselt kuulub Eesti psühholoogia maailma 20 parima riigi hulka. Lisaks uurimissuunale on märkmisväärselt tugevad kliinilise ning koolipsühholoogia rakenduslikud suunad.

 

Tänane psühholoogia õppekava võimaldab saada mitmekülgsed teadmised kaasaegse psühholoogiateaduse teooriatest ja meetoditest, psühholoogia eriharudest ja erinevatest praktilistest kasutusvaldkondadest. 

 

Bakalaureuseõppes omandatakse esimeste aastate jooksul alusteadmised psühholoogia põhimõistetest ja -käsitlustest, kesksel kohal on sellised ained nagu arengu-, isiksuse-, sotsiaalpsühholoogia, tunnetuspsühholoogia, kliiniline psühholoogia. Lisaks on olulisel kohal ka inimese bioloogilise külje tundmine, mistarvis on õppekavas ained nagu neurofüsioloogia ja -psühholoogia, geneetika, emotsioonide psühhobioloogia jpt. Omandatakse ka praktilisi inimeseuurimise oskusi uurimismeetodite ja eksperimentaalpsühholoogia praktikumides. Õpitakse erinevais psühholoogilistes uuringutes kasutatavaid andmete kogumise viise ning kogutud andmete statistilise töötlemise meetodeid ja interpreteerimise võimalusi. Lisaks on võimalik valida ka praktilisemat laadi kursusi nagu suhtlemispsühholoogia, nõustamispsühholoogia, juhtimis- ja organisatsioonipsühholoogia, koolipsühholoogia, õiguspsühholoogia jt. Õppekava on koostatud nii, et teatud mahus on bakalauruseõppes võimalik omandada lisaks psühholoogiale kui peaainele soovi korral ka mingi kõrvalaine.

 

Psühholoogia eriala lõpetanud on seni leidnud töökohti kõige erinevamates valdkondades: igal pool, kus tegemist inimsuhete korraldamisega, inimeste valikuga, inimeste nõustamisega. Pühholooge töötab koolides, raviasutustes, suuremates ja keskmise suurusega organisatsioonides, sh. reklaami- ja koolitusfirmades. Tavapäraselt läheb teatud hulk lõpetanuid tööle ka akadeemilisse sfääri - psühholoogiaalast uurimistööd tegema või õpetama.

 

Õppeteenustasu

Päevases tasulises õppes: 13000 krooni semestris

Avatud ülikoolis: 13000 krooni semestris

 
kontaktandmed:
aadress: Tiigi 78-334, Tartu 50410
tel. 737 5902
fax 737 6152
e-post: departm@psych.ut.ee