Tartu Ülikooli Psühholoogia Osakond

Psühholoogia instituut

Tartu Ülikooli psühholoogia instituut kuulub sotsiaalteaduskonna koosseisu. Osakonna põhifunktsiooniks on psühholoogia uurimine ja õpetamine Tartu Ülikoolis kui Eesti ainsas universitases, klassikalises ülikoolis selle sõna otseses tähenduses.

Psühholoogia instituut on teadustegevuse näitajate poolest ülikooli üks edukamaid, ainus sotsiaal- ja humanitaarteaduskondade allüksus, mis eelkõige oma teaduspublikatsioonide näitajatelt suudab võistelda reaal- ja täppisteaduste instituutidega:

Allüksus	Edukuse koond-hinne	Inimeste arv 2001.a. alguse seisuga	Publitseerimine
Allüksus	Edukuse koond-hinne	Inimeste arv 2001.a. alguse seisuga	Artiklite üldarv 1985-2000	Artiklite arv inimese kohta 1985-2000	Artiklite üldarv 1996-2000	Artiklite arv inimese kohta 1996-2000	Tsiteeri-miste üldarv 1985-2000	Tsiteeri-miste arv inimese kohta 1985-2000
Keemiline füüsika	23	26	319	12.3	196	7.5	1 776	68.3
Farmakoloogia	22	16	216	13.5	168	10.5	1 165	72.8
Botaanika ja ökoloogia	22	18	155	8.6	105	5.8	1 106	61.4
Füsioloogia	21	12	130	10.8	61	5.1	1 347	112.3
Molekulaar- ja rakubioloogia	19	52	356	6.8	235	4.5	2 908	55.9
Teoreetiline füüsika	19	7	117	16.7	60	8.6	651	93.0
Psühholoogia	19	17	172	10.1	83	4.9	1 313	77.2

Allikas: Teadus- ja arendusosakond. Edukuse koondhinne arvestatakse mitme näitaja pealt kokku. Siin tabelis on näidatud vaid publitseerimisega seotud näitajad.

Psühholoogia õpetamise traditsioon Tartu Ülikoolis on vähemalt 200 aastat pikk. 1802. aastal hakkas taasavatud Tartu Ülikoolis filosoof ja Immanuel Kanti õpilane Gottlob Benjamin Jäsche lugema empiirilise psühholoogia kursust (vt. Ajalugu). Sellest ajast alates on praktiliselt ilma suuremate vahedeta Tartu Ülikoolis psühholoogiat õpetatud .

Instituudis õpetatakse psühholoogiat kõigil akadeemilise õppe astmetel (bakalaureuseõpe, magistriõpe, doktoriõpe).

Suurem osa Eesti psühholoogia doktorikraadi (PhD) omanikke on saanud oma kraadi Tartu Ülikoolist. Praeguseks on doktorikraadi kaitsnud 22 inimest (Doktorikraadid)

Psühholoogia instituudiga on seotud järgmised professorid:

psühhofüsioloogia – professor Jaanus Harro
eksperimentaalpsühholoogia – professor Jüri Allik
kognitiiv- ja õiguspsühholoogia – professor Talis Bachmann (ühisprofessuur koos Tartu Ülikooli Õigusinstituudiga)
arengupsühholoogia – professor Tiia Tulviste
kultuuripsühholoogia – akadeemik professor Peeter Tulviste
kognitiivne neuroteadus- professor Risto Kalervo Näätänen

Lisaks on igal aastal instituudi külalisõppejõuks mitmeid välismaa tippspetsialiste.

Tervikuna töötab praegu instituudis 60 õppejõudu, teadurit ja muud (sh mitteakadeemilist) töötajat. Psühholoogia erialal õpib kokku 380 üliõpilast, neist 135 päevases bakalaureuseõppes ja 145 avatud ülikoolis, 68 magistriõppes (neist 14 teadusmagistriõppes, 17 rakendusmagistriõppes ning 37 3+2 magistriõppes), 32 doktoriõppes (neist 16 vanal ning 16 uuel õppekaval). (vt. Koosseis)

Tartu Ülikooli psühholoogiat iseloomustab eelkõige uurimisorientatsioon. Psühholoogia instituudi kohast maailma psühholoogias annab järgmine ülevaade (Eesti psühholoogia laias maailmas). Lisaks uurimissuunale on arenenud ka rakenduspsühholoogia: toimub vastuvõtt rakendusmagistratuuri (kliiniline ning koolipsühholoogia).

Instituudi juures tegutseb iseseisva üksusena Eesti Psühholoogiaüliõpilaste Ühendus, EPSÜ.

Instituudi tegevus on tihedalt seotud 1988.a. loodud Eesti Psühholoogide Liiduga (EPL). Käesoleval ajal täidab EPL-i presidendi funktsioone Tiia Tulviste.

Psühholoogia instituudi viimase aja üheks suuremaks ettevõtmiseks on gümnaasiumi õpiku "Psühholoogia gümnaasiumile" kirjutamine, milles osales enamus instituudi õppejõude. Õpikuga käib kaasas psühholoogia ülesannete kogu.

Tutvustus