PsycLIT on APA (American Psychological Association) poolt väljaantav andmebaas, mis refereerib lühikeste kokkuvõtetena maailmas ilmunud psühholoogia artikleid, raamatu peatükke ja monograafiaid. Lisaks psühholoogiale jälgib andmebaas toimuvat naaberaladel nagu näiteks meditsiin, psühhiaatria, farmakoloogia, sotsioloogia, majandus ja õigusteadus. PsycLIT läheb ajas tagasi kuni 1887. aastani. Igal aastaga lisandub sellesse ligikaudu 50,000 uut kirjet. Jälgitakse 1,300 ajakirja, mis ilmuvad 25 eri keeles. Domineerivaks keeleks on mõistagi inglise keel, mis 1998-99. aastal moodustas 94.9% kõigist refereeringutest. Lisaks keelele on PsycLIT üsna ameerikakeskne, kuid seda on psühholoogia tervikuna. Õnneks on enamus psühholoogia ajakirju, sõltumata tema väljaandjast, võrdselt avatud kõigile (vähemalt deklaratsioonide tasemel), mis teeb maailma psühholoogiast tõeliselt rahvusvahelise ettevõtmise.
Psühholoogia rahvusvaheline iseloom lubab ilma kitsendusteta esitada küsimuse, milline on iga riigi panus maailma psühholoogiasse. Üheks heaks näitajaks on kindlasti see, kui palju artikleid mingi maa ja rahva psühholoogid on maailmas avaldanud ajakirjades ja raamatutes, mida PsycLIT refereerib. Loomulikult ei suuda teised maad ja rahvad võistelda Ameerika Ühendriikidega avaldatud artiklite ja raamatute absoluutarvudega, kuid erinevad riigid saavad võrdsemad võimalused kui publitseerimise intensiivsus läbi kaaluda riigi suurusega ehk rahvastiku arvuga. Milline võiks olla siis Eesti panus maailma psühholoogiasse?Kuidas Eesti psühholoogia maailmale välja paistab?
Tabelis 1 on toodud andmed 43 riigi kohta. Mingit erilist printsiipi peale sisetunde nende riikide väljavalimiseks mul ei olnud. Loomulikult on selles nimekirjas maailma juhtivad tööstusriigid, Skandinaaviamaad ja need rahvad, kellega me oleme ühel või teisel viisil pidanud jagama kommunistlikku minevikku. Riigi nimetuse järel (mis on antud ingliskeelses transkriptsioonis) on elanike arv (ÜRO andmed 1998. aasta kohta), seejärel artiklite arv PsycLIT andmebaasis, mis katab vahemikku 1998-2000 (märts) ning lõpuks publikatsiooni arv 1 miljoni elaniku kohta. Sisuliselt on tegemist kahe aasta (1998 ja 1999) publikatsioonidega, kuna selle aasta märtsiks on lõpule jõutud eelmise aasta publikatsioonidega. Otsingu kriteeriumiks oli esimese autori kuuluvus: kokku on loetud kõik artiklid, mille esimese autori töökohana on mainitud vastavat riiki.
Kokku on andebaasis kahe aasta kohta 104,227 referaati. Artiklite absoluutarvu poolest on muidugi esikohal Ameerika Ühendriigid. Kahe aastaga avaldasid ameeriklased ligikaudu 43 tuhat artiklit ajakirjades ja raamatutes, mida PsycLIT indekseerib. See on 41% kogu maailma psühholoogida kahe aasta toodangust. Kuid kui arvesse võtta maa suurust (elanike arv), siis pole Ameerika Ühendriigid sugugi psühholoogiliselt maailma kõige viljakam riik. Kõige psühholoogialembelisema maa au kuulub hoopis Iisraelile, kus psühholoogid avaldasid kahe aastaga 230 artiklit iga miljoni elaniku kohta. USA on selles nimekirjas alles 5 kohal Iisraeli, Kanada, Austraalia ja Hollandi järel.
Kus on siis Eesti? Kahe aasta jooksul ilmus Eestist 31 artiklit, mis Läti 2 ja Leedu 5 artikli kõrval on "kõva sõna". Muidugi on see artiklite arv kätte saadud suures osas bioloogide ja meedikute abiga, kuid "päris" psühholoogide arvele tuleb ikkagi üle poole kõigist artiklitest.
Kui need 31 artiklit jagada Eesti 1.4 miljoni elaniku vahel ära, siis saame näitaja, mille põhjal oleme 43 riigi seas uskumatult heal 20. kohal kohe peale Prantsusmaad ja eespool Jaapanit, Poolat ning Ungarit. Nagu paljude teiste näitajate osas oleme sõbralikus naabruses Sloveeniaga, mis paistab muudeski asjades olevat meie Euroopa alter ego. Seda rõõmu kainestab muidugi asjaolu, et Soomest oleme ikkagi 7 korda kehvemad. Selleks, et Taanile ja Islandile järele jõuda peaks meie publikatsioonide arv senisest 3-5 korda suurem olema. Üldjoontes on suhe Soomega ligikaudu sama, mille Toomas Niit mõni aeg tagasi Social Sciences Citation Index’i põhjal välja arvutas (Niit, 1996). Üllatav on see, et psühholoogia sünnimaast Saksamaast oleme vaid 2 korda maas.
Endise Nõukogude impeeriumi koostisosadega võrreldes on Eesti psühholoogia aga üsna erandlik nähtus. Enamuses endistes liiduvabariikides (Usbeki, Kasahstan jne.) pole rahvusvahelisel tasemel psühholoogiat üldse olemas. Parim on Venemaa ise, kuigi umbes 10 korda kehvema näitajaga kui Eesti. Teised (Ukraina, Valgevene, Moldaavia jne.) on sellest aga veelgi tagapool. 

Tabel 1 

			1998-2000/3	Artikleid miljoni
Jrk	Maa	Elanikke (tuh)	PsycLIT	elaniku kohta
1	Israel	6,101	1403	229.96
2	Canada	30,857	5692	184.46
3	Australia	18,705	3229	172.63
4	Netherlands	15,735	2476	157.36
5	USA	276,219	42789	154.91
6	New Zealand	3,828	584	152.56
7	Finland	5,165	774	149.85
8	Sweden	8,892	1219	137.09
9	United Kingdom	58,744	7432	126.52
10	Norway	4,442	535	120.44
11	Iceland	279	29	103.94
12	Switzerland	7,345	643	87.54
13	Denmark	5,283	381	72.12
14	Belgium	10,152	574	56.54
15	Germany	82,177	3490	42.47
16	Austria	8,177	297	36.32
17	Spain	39,633	1378	34.77
18	Italy	57,343	1787	31.16
19	France	58,886	1770	30.06
20	Estonia	1,412	31	21.95
21	Japan	126,505	2134	16.87
22	Slovenia	1,989	33	16.59
23	Greece	10,626	164	15.43
24	Croatia	4,477	68	15.19
25	Hungary	10,075	141	14.00
26	Czech Republic	10,263	109	10.62
27	Portugal	9,873	87	8.81
28	Poland	38,741	296	7.64
29	Argentina	36,577	104	2.84
30	Yugoslavia	10,637	30	2.82
31	Bulgaria	8,280	20	2.42
32	Luxembourg	426	1	2.35
33	Russian Federation	147,195	343	2.33
34	Turkey	65,546	141	2.15
35	Lithuania	3,682	5	1.36
36	Armenia	3,525	3	0.85
37	Latvia	2,389	2	0.84
38	Belarus	10,275	8	0.78
39	Romania	22,402	16	0.71
40	Moldova	4,379	2	0.46
41	Georgia	5,005	2	0.40
42	Ukraine	50,658	18	0.36
43	Slovakia	5,381	1	0.19

 
Milline on olnud edasiminek? Võrdluseks võtsin olukorra 10 aastat tagasi. 1988 ja 1989. aastal oli Eesti panus vaid 5 artiklit, nende seas olulisemana Russell, Levicka ja Niit (1989). Seega on kasv olnud ligikaudu seitsmekordne, mis tähendab, et heal juhul jõuame Soomele järgmise kümne aastaga järele juhul muidugi kui Risto Näätänen veidi tempot alla võtab. Viimasel kahel aastal refereerib PsycLIT 37 artiklit, mille üheks autoriks on Risto Näätänen.[1]Kes millest kirjutab?
Lisaks 31 esimese autori järgi Eestiga seostuvale tööle õnnestus veel leida 9 artiklit, mille autorite seas on kodueestlasi. Kokku siis 40 artiklit Eestis töötavatelt autoritelt (Tabel 2). Võimalik, et mõni on veel tagumise autorina peidus, kuid tuttavaid nimesid proovides ei õnnestunud neid rohkem kindlaks teha. Nendest 40 artiklist on ligikaudu poolte autorid Tartu Ülikooli psühholoogia osakonnast. Nimekirjas on tegelikult vaid mõned püsivalt Tallinna inimesed (Endel Põder, Marika Veisson, Mari Sarv, Kadri Mäger ja Sirje Vaask). Airi Värnik on kahepaikne: lisaks Tallinnale on ta Tartu Ülikooli külalisprofessor. Seega on ligikaudu 90% artiklite autoritest seotud Tartu Ülikooli või tema Kliinikutega. Kolme või enama artikli autoriks või kaasautoriks on 7 inimest: Jaanus Harro (6), Jüri Allik (6), Lembit Rägo (5), Ants Kask (4), Eve Kikas (3), Anu Realo (3) ja Veiko Vasar (3). Võrdluseks võib tuua fakti, et samas andmebaasis on Jaak Panksepp esindatud 12 ja Jaan Valsiner ning Endel Tulving kumbki 9 publikatsiooniga. Seega nende kolme peale umbes sama palju artikleid kui kõik kodueestlased üheskoos suudavad avaldada.
 
Allik, J., & Kreegipuu, K. (1998). Multiple visual latency. Psychological-Science, 9, 135-138.
Allik, J., Must, O., & Lynn, R. (1999). Sex differences in general intelligence among high school graduates: Some results from Estonia. Personality-and-Individual-Differences, 26, 1137-1141.
Bachmann, T. Asser, T., Sarv, M., Taba, P., Lausvee, E., Põder, E., Kahusk, N., Reitsnik, T. Speed of elementary visual recognition operations in Parkinson's disease as measured by the mutual masking method. Journal-of-Clinical-and-Experimental-Ne, 20, 118-134.
Bachmann, T., Mäger, K. Sarv, M. Kahusk, N. Turner, J. (1999). Time-course of spatial-attentional focusing in the case of high processing demand on the peripheral precue. European-Journal-of-Cognitive-Psycholog, 11, 167-198.
Cheour, M., Čeponiene, R., Lehtokoski, A., Luuk, A., Allik, J., Alho, K., & Näätänen, R. (1998). Development of language-specific phoneme representation in the infant brains. Nature Neuroscience, 1, 351-353.
Gelfand, M. J., & Realo, A. (1999). Individualism-collectivism and accountability in intergroup negotiations. Journal-of-Applied-Psychology, 84, 721-736.
Harro, J., Häidkind, R., Harro, M., Modiri, A. R., Gillberg, P. G., Pähkla, R., Matto, V., & Oreland, L. (1999). Chronic mild unpredictable stress after noradrenergic denervation: Attenuation of behavioural and biochemical effects of DSP-4 treatment. European-Neuropsychopharmacology, 10, 5-16.
Harro, J., Rimm, H., Harro, M., Grauberg, M., Karelson, K., & Viru, A. M. (1999). Association of depressiveness with blunted growth hormone response to maximal physical exercise in young healthy men. Psychoneuroendocrinology, 24, 505-517.
Kaasik, T., Andersson, R., & Hoerte, L. G. (1998). The effects of political and economic transitions on health and safety in Estonia: An Estonian-Swedish comparative study. Social-Science-and-Medicine, 47, 1589-1599.
Kask, A., Kivastik, T., Rägo, L., & Harro, J. (1999). Neuropeptide Y Y-sub-1 receptor antagonist BIBP3226 produces conditioned place aversion in rats. Progress-in-Neuro-Psychopharmacology-an, 23, 705-711.
Kask, A., Pähkla, R., Irs, A., Rägo, L., Wikberg, J. E. S., & Schioeth, H. B. (1999). Long-term administration of MC-sub-4 receptor antagonist HSO14 causes hyperphagia and obesity in rats. Neuroreport:-For-Rapid-Communication-of-Neuroscience,. 10, 707-711.
Kask, A., Rägo, L., & Harro, J. (1998). Anxiolytic-like effect of neuropeptide Y (NPY) and NPY-sub(13-36) microinjected into vicinity of locus coeruleus in rats. Brain-Research, 788, 345-348.
Kask, A., Rägo, L., & Harro, J. (1998). NPY Y-sub-1 receptors in the dorsal periaqueductal gray matter regulate anxiety in the social interaction test. Neuroreport:-An-International-Journal-for-the-Rapid-, 9, 2713-2716.
Kikas, E. (1998). The impact of teaching on students' definitions and explanations of astronomical phenomena. Learning-and-Instruction, 8, 439-454.
Kikas, E. (1998). Pupils' explanations of seasonal changes: Age differences and the influence of teaching. British-Journal-of-Educational-Psycholo, 68, 505-516.
Kikas, E. (1999). School psychology in Estonia: Expectations of teachers and school psychologists versus reality. School-Psychology-International, 20, 352-364.
Kose, M., Mänd, R., & Moller, A. P. (1999). Sexual selection for white tail spots in the barn swallow in relation to habitat choice by feather lice. Animal-Behaviour, 58, 1201-1205.
Kose, M., & Moller, A. P. (1999). Sexual selection, feather breakage and parasites: The importance of white spots in the tail of the barn swallow (Hirundo rustica). Behavioral-Ecology-and-Sociobiology, 45, 430-436
Lehtsaar, T., Lukaszewski, M., & Malony, H. N. (1998). Factor analysis of the Religious Status Inventory in the Estonian language. International-Journal-for-the-Psycholog, 8, 253-263.
Loefberg, C., Agren, H., Harro, J., & Oreland, L. (1998). Cholecystokinin in CSF from depressed patients: Possible relations to severity of depression and suicidal behaviour. European-Neuropsychopharmacology, 8, 153-157.
Marandi, T., Vasar, V., & Rägo, L. (1998). The patterns of use of antidepressants in Estonia in 1996. Nordic-Journal-of-Psychiatry, 52, 465-473.
Matto, V., Allikmets, L., & Skrebuhhova, T. (1998). Apomorphine-induced aggressiveness and [-sup-3H]citalopram binding after antidepressant treatment in rats. Pharmacology,-Biochemistry-and-Behavior, 59, 747-752.
Pakriev, S., Vasar, V., Aluoja, A., & Shlik, J. (1998). Prevalence of ICD-10 harmful use of alcohol and alcohol dependence among rural population in Udmurtia. Alcohol-and-Alcoholism, 33, 255-264.
Podar, I., Hannus, A., & Allik, J. (1999). Personality and affectivity characteristics associated with eating disorders: A comparison of eating disordered, weight-preoccupied, and normal samples. Journal-of-Personality-Assessment, 73, 133-147.
Põder, E. (1999). Search for feature and for relative position: Measurement of capacity limitations. Vision-Research, 39, 1321-1327.
Pudule, I.; Grinberga, D; Kadziauskiene, K.; Abaravicius, A.; Vaask, S; Robertson, A; McKee, M..(1999). Patterns of smoking in the Baltic republics. Journal-of-Epidemiology-and-Community-H, 53, 277-282.
Pokk, P., & Zharkovsky, A. (1998). Small platform stress attenuates the anxiogenic effect of diazepam withdrawal in the plus-maze test. Behavioural-Brain-Research, 97, 153-157.
Realo, A., & Allik, J. (1999). A cross-cultural study of collectivism: A comparison of American, Estonian, and Russian students. Journal-of-Social-Psychology, 139, 133-142.
Realo, A., & Allik, J. (1998). The Estonian Self-Consciousness Scale and its relation to the five-factor model of personality. Journal-of-Personality-Assessment, 70, 109-124.
Ross, J., & Lehiste, I. (1998). Timing in Estonian folk songs as interaction between speech prosody, meter and musical rhythm. Music-Perception, 15, 319-333.
Rudissar, R., Pruus, K., Skrebuhhova, T., Allikmets, L., & Matto, V. (1999). Modulatory role of 5-HT-sub-3 receptors in mediation of apomorphine-induced aggressive behaviour in male rats. Behavioural-Brain-Research, 106, 91-96.
Schmidtke, A., Weinacker,B., Apter, A., Batt, A., Berman, A., Bille-Brahe, U., Botsis,-A.; De-Leo,-D.; Doneux, A., Goldney, R., Grad, O., Haring, C., Hawton, K., Hjelmeland, H., Kelleher, M., Kerkhof, A., Leenaars, A., Loennqvist, J., Michel, K., Ostamo, A., Salander Renberg, E., Sayil, I., Takahashi, Y., Van Heeringen, C., Värnik, A., Wasserman, D. (1999). Suicide rates in the world: Update. Archives-of-Suicide-Research, 5, 81-89.
Toomaspoeg, L., Toomla, O., Saarma, M., & Vasar, V. (1999). Influence of ethanol on E-rosette formation by T lymphocytes in alcoholics: Preliminary report. Nordic-Journal-of-Psychiatry, 53, 69-71.
Toomela, A. (1999). Drawing development: Stages in the representation of a cube and a cylinder. Child-Development, 70, 1141-1150.
Toomela, A., Tomberg, T., Orasson, A., Tikk, A., & Nõmm, M. (1999). Paradoxical facilitation of a free recall of nonwords in persons with traumatic brain injury. Brain-and-Cognition, 139, 87-201.
Tudge, J., Hogan, D., Lee, S., Tammeveski, P., Meltsas, M., Kulakova, N., Snezhkova, I., & Putnam, S. (1999). Cultural heterogeneity: Parental values and beliefs and their preschoolers' activities in the United States, South Korea, Russia, and Estonia. In A. Goencue (Ed.). Children's engagement in the world: Sociocultural perspectives. (pp. 62-96). New York: Cambridge University Press.
Tulviste, P. (1999). Activity as an explanatory principle in cultural psychology. In S. Chaiklin, M. Hedegaard U.J. Jensen (Eds). Activity theory and social practice. (pp. 66-78). Aarhus, Denmark: Aarhus University Press.
Veisson, M. (1999). Depression symptoms and emotional states in parents of disabled and non-disabled children. Social-Behavior-and-Personality, 27, 87-97.     
Värnik, A. (1998). Suicide in the former republics of the USSR. Psychiatria-Fennica, 29, 150-162.
Wertsch, J.V., Tulviste, P. (1999). L. S. Vygotsky and contemporary developmental psychology. In P. Lloyd, C. Fernyhough (Eds.) Lev Vygotsky: Critical assessments: Vygotsky's theory, Vol. I. (pp. 9-30). New York: Routledge.
 
Psühholoogiat jagub ilmselt ka väljapoole PsycLIT-i haaret. Eesti psühholoogidelt on olulisi publikatsioone ajakirjades või raamatutes, mida PsycLIT ei refereeri. Ettevaatliku hinnangu kohaselt võiks selliseid artikleid olla veel lisaks kümmekond.
Milline on siis Eesti psühholoogia nägu maailma suurimas psühholoogia andmebaasis viimasel kahel aastal? Vastus ei tule üllatusena: tugevalt psühhofarmakoloogiline. Kolmeteistkümnes artiklis (33%) on juttu ainetest (alates alkoholist ja lõpetades diazepamiiniga), mis mingil viisil ihule ja vaimule toimivad. Paras kogus on tervishoiu-alaseid uuringuid sellest, kuidas suitsetatakse (Pudule jt., 1999), juuakse (Toomaspoeg jt., 1999) või kuidas endalt elu võetakse (Värnik, 1998; Schmidke jt. 1999). Uuringute sisuline ulatus on meeldivalt mitmekesine: ajastamine eesti regilauludes (Lehiste & Ross, 1998), visuaalne otsing (Põder, 1999), religioosne staatus (Lehtsaar, Lukaszewski & Maloney, 1998), eestlaste kollektivism võrreldes venelaste ja ameeriklastega (Realo & Allik, 1998), udmurtide alkoholism (Pakriev jt., 1998), laste astronoomilised seletused (Kikas, 1998), ajukahjustused, mis parandavad mälusooritust (Toomela jt., 1999), söögihäired (Podar jt., 1999), laste joonistuste areng (Toomela, 1999) ja valged täpid, mis teevad pääsukese seksuaalselt veetlevaks (Kose, Mänd & Moller, 1999).
Milline on tuleviku väljavaade? Mulle tundub, et asi saab siiski minna ainult paremaks. Ülaltoodud pilt näitab, et tuleb üha juurde neid, kes avaldavad artikleid rahvusvahelistes ajakirjades. See, millest kirjutatakse, on aga meeldivalt mitmekesine. Eriti hea meel on Mati Kose ja Raivo Mändi töödest, mis annavad alust kõnelda ka loomapsühholoogiast Eestis. Samuti on kodus tagasi Talis Bachmann, kelle 1998-1999. aasta 4 artiklit ja ühe raamatu toimetamine aitasid vana hea Inglismaa edetabelis 9. kohale (Bachmann, 1998, 1999).Viited
Bachmann T. (1998). Is conscious experience established instantaneously? Commentary on J. G. Taylor. Consciousness and Cognition, 7, 149-156
Bachmann, T (1999). Twelve spatiotemporal phenomena and one explanation. In G.Aschersleben & T.Bachmann (Eds.) Cognitive contributions to the perception of spatial and temporal events. Advances in psychology, 129. (pp. 173-212). Amsterdam: North-Holland/Elsevier Science Publishers.
Niit, T. (1996). Estonian psychology 1976-1996: Has anybody noticed? In T. Niit & A. Baltin (Eds.) Identity, freedon, values, and memory. (pp. 72-89). Tallinn: Union of Estonian Psychologists.
Russell, J.A., Lewicka, M. & Niit, T. (1989) A cross-cultural study of a circumplex model of affect. Journal of Personality and Social Psychology; 57, 848-856.  2000-2001
Eelmises osas olid vaatluse all aastad 1998-1999, mille jooksul Eesti psühholoogid jõudsid PsycINFO andmebaasi 31 artikliga, võrdluseks Läti 2 ja Leedu 5 artiklile. Võrdluses 43 riigiga sai Eesti 31 artikliga uskumatult hea 20 koha, kohe peale Prantsusmaad ja eespool Jaapanit, Poolat ning Ungarit. Muidugi tuli selle koha väljavõitlemiseks publikatsioonide arv rahvaarvuga läbi jagada.
Kuidas on Eesti psühholoogial läinud järgmisel kahel aastal. Otsingu tegin PsycINFO ( © American Psychological Association) andmebaasi võrguversioonis  WebSPIRS ( © SilverPlatter). PsycINFO lisas kahe aastaga juurde 117 578 viidet uutele psühholoogia artiklitele või raamatutele.
Milline oli siis Eesti panus aastatel 2000-2001? Kokku leidsin 33 artiklit, mis on praktiliselt sama, mis eelnenud kaksaastakul. Mõni artikkel võis jääda otsingule märkamatuks, kuna PsycINFO on tuntud ebatäpsuse poolest, millega ta autorite töökohti kirja paneb. Võrdluseks leidsin Eesti panuse sama aja jooksul maailma sotsiaalteadusesse. Otsingu tegin andmebaasis Web of Science ( © Institute for Scientific Information, mis näitas, et 2000-2001 aastal Social Sciences Citation Index’is märgitud 294 803 artikli seas oli 116 Eesti autorite artiklit. Nende 116 seas on aga suur hulk psühholoogide omasid, mida PsycINFO ei ole indekseerinud (näiteks 21 eestlaste Stockholmi psühholoogiakongressi ettekande teesi ajakirjas International Journal of Psychology).
Kogu artiklite tulvas on 33 muidugi üsna väike, kuid siiski märgatav arv. Võrreldes eelmise kaksaastakuga on lätlased tublisti edenunud ja produtseerisid kokku 9 kvaliteetset artiklit, nendest 4 läheb lindude käitumise uurija Ivars Kramsi (Daugavpilsi Ülikool) arvele. Leedukad avaldasid 7 artiklit, mis jätsid jälje PsycINFO andmebaasis.
Kes siis meilt avaldavad ajakirjades, mida psühholoogid omaks peavad? Üldiselt ikka samad nimed, kes eelmistel aastatel, kuigi on ka mõned uustulnukad. Täisnimekiri, mis on toodud lisas, kinnitab eelmise korra tähelepanekut – lõviosa kõigist publikatsioonidest tuleb meditsiini (psühhiaatria, farmakoloogia, bioloogia, tervishoid) arvelt. Traditsioonilist psühholoogiat on minu arvutuste kohaselt nende 33 artikli seas 13, mis on ligikaudu 40%. Seega on Eestist pärit rahvusvaheline psühholoogia valdavalt meditsiinilist nägu.
Tartu Ülikooli ülekaal on jätkuvalt muljetavaldav. Tallinnast on pärit vaid 6 artiklit, millest 3 koos nende 4 autoriga (Aino Saar, Katrin Niglas, Endel Põder ja Marika Veisson) läheb Pedagoogikaülikooli arvele. Nagu eelnevatel aastatel annab Tartu Ülikooli psühholoogia osakond ligikaudu pooled kõigist artiklitest. Kokku 16 artiklil oli selle kirjutamise ajal vähemalt üks autor psühholoogia osakonnast. Mis sellest kõigest üle jääb, mis pole väike osa, läheb Tartu psühhiaatrite, farmakoloogide ja füsioloogide arvele.
Produktiivsuse edetabeli tipus on seekord kliiniline farmakoloog Ants Kask 6 artikliga. Jaanus Harrol on 5 artiklit ja Veiko Vasaral 4. Kolme publikatsiooniga on Eero Vasar, Jüri Allik, Sulev Kõks, Jakov Shlik, Paavo Pokk ja Marika Väli. Muidugi pole artiklite arv kõige olulisem. Talis Bachmanni monograafia Microgenetic approach to the conscious mind  (Bachmann, 2000) kaalub kindlasti üle üsna mitu "tavalist" artiklit, nii nagu ka Jaanus Harro 50 (!) leheküljel kirja pandud uus depressiooni teooria (Harro & Oreland, 2001).
Kuigi ma ei hakanud sel korral riikide vahelist võrdlust tegema, näib Eesti edetabeli koht suhteliselt kindel olevat. Suurt hüpet edasi ei toimunud, kuid artiklite avaldamise tempo pole ka langenud. Lugeja võib tööde nimekirja uurides ise teha tähelepanekuid ja järeldusi selle kohta, millisena Eestis tehtud psühholoogia laia maailma paistab.