• Magistritöö on suurem uurimusliku sisuga töö, mis tuleb sooritada psühholoogia magistriprogrammi läbimiseks.
• Magistritöö kaitsnud üliõpilane oskab:

(1)  püstitada uurimisküsimusi ja uurida mingit aktuaalset psühholoogilist probleemi;

(2)  otsida, refereerida ja analüüsida erialast kirjandust, hinnata kriitiliselt seal leiduvaid uurimistulemusi ja kasutatud meetodeid;

(3)  kasutada psühholoogia ja sotsiaalteaduste uurimis- ja andmetöötlusmeetodeid;

(4)  sõnastada ja argumenteerida oma seisukohti loogiliselt ja arusaadavalt;

(5)  kirjutada käsitletavast probleemist ja saadud tulemustest sisukalt, kokkuvõtvalt ja vormistuslikult hästi.

• Magistritöö maht on 20 AP ehk 800 töötundi.

• Töö algab juhendaja ja teema valikuga magistriõpingute alguses. Juhendaja nõuetele toetudes koostab üliõpilane töö projekti ja ajakava (Teema valikule aitab kaasa psühholoogia osakonna õppejõudude poolt juhendatavate teemade nimekiri, mis koostatakse igal õppeaastal ja pannakse välja üldiseks tutvumiseks). Teema ja juhendaja tuleb lõplikult kinnitada magistriõppe esimese aasta 31. märtsiks.
• Vabas vormis kirjutatud magistritöö projekt (kuni 2 lk.) peab sisaldama teema nimetuse, eesmärgi, lühiiseloomustuse, töö etappide loetelu ja ajakava ning uuritava objekti (empiirilise valimi või muu materjali) kirjelduse; soovitav on ka mõne tähtsama kirjandusallika või autori/uurija/kontseptsiooni äramärkimine. Projekti tuleb märkida juhendaja nimi ja võtta tema kirjalik nõusolek. Reeglina on tööde juhendajateks psühholoogia instituudi õppejõud või TÜ-s töötavad ja psühholoogia erialal kraadi omavad õppejõud; väljastpoolt TÜ-d juhendaja valiku otsustab instituudi nõukogu, kusjuures määratakse instituudipoolne kaasjuhendaja.
• Esitamisele järgneval psühholoogia instituudi nõukogu koosolekul vaadatakse projektid läbi ja kinnitatakse, ühtlasi tehakse dekaanile ettepanek määrata tööde juhendajad. (Vajadusel antakse projekt tagasi täpsustuste või täienduste tegemiseks.)
• Magistritööd on otstarbekas teha teemal, mida juhendaja ise uurib ja valdab. Teema on soovitav valida selline, mille kohta leidub piisavalt kirjandust, samuti peaks kasutatavad uurimismeetodid ja -vahendid olema üliõpilasele jõukohased ja kättesaadavad.
• Magistritöö võib olla kas empiiriline või teoreetiline uurimus. Eelistatavad on empiirilise sisuga tööd, kuna teoreetilised uurimused on oluliselt nõudlikumad.
• Kõigi tööde - sealhulgas teoreetiliste uurimuste puhul - peab töö kirjutaja määratlema, milles seisneb tema omapoolne originaalne panus. (Näiteks teoreetilise töö puhul võib selleks olla uudne uurimisvaldkonna liigendus, mis lubab paremini mõista vaadeldavat nähtust. Teine näide - ülevaade võib teiseneda empiiriliseks uurimuseks, kus uuritavaks objektiks on teatud hulk artikleid ja uurimusi, nn. metaanalüüs).
• Töö pealkiri peab adekvaatselt kajastama uuritavat-käsitletavat teemat. Vältida tuleks teemasid, mille käsitlemiseks üliõpilasel puuduvad võimalused ja/või mis on nii laiaulatuslikud, et eeldaksid näiteks suurte erialagruppide tegevust.
• Magistritöö vormistatakse teadusliku artiklina (juhend vormistamiseks vt allpool p.4)  ja seda kaitstakse avaliku väitlusega.
• Magistritööl on ainult üks autor (mis ei välista tööd lähedastel teemadel või sama lähtematerjali kasutamist erinevate autorite poolt).

(1) kuivõrd loogiline ja selge on töö sisuline ülesehitus (hästi kirjutatud, arusaadav, organiseeritud, loogiline, piisav, täpne) ja eri osade omavaheline vastavus (pealkiri vs. sisu, meetod vs. töö eesmärk; kokkuvõte vs. kogu tekst jne.) ning vormistuslik korrektsus (APA standard / psühholoogia instituudi nõuded);

(2)  kuivõrd hästi suudab töö autor oma seisukohti esitada ja kaitsta avalikul arutelul ning vastata esitatud küsimustele;

(3)  mil määral töö autor valdab uurimismeetodeid; empiirilises töös analüüsi meetodite valdamine (valik, kasutamine, tundmine);

(4)  kas töö teoreetiline taust on loogiliseks aluseks hüpoteesidele, mida kontrollitakse adekvaatse uuringu ja analüüsiga; järeldused peavad tulenema teooriast ja uuringu tulemustest; 

(5)  viidatud kirjandus (kaasaegne, asjakohane, ülevaatlik), kuivõrd põhjalikult tunneb autor teemale vastavat kirjandust ja seal esitatud käsitlusi;

(6)   mida uut pakub töö võrreldes senise teadmisega ja kui adekvaatselt on uus töös esile toodud (teoreetilise töö või ülevaate puhul - milline on autori omapoolne originaalne intellektuaalne panus);

(7)   milline on töö keeleline (grammatiline, ortograafiline ja termino­loo­giline) tase.

• Magistritöö aruanne vormistatakse teadusliku artiklina.
• Vormistamisel lähtutakse APA juhendist teadusartiklite vormistamiseks (Publication Manual of the American Psychological Association.  Fifth edition, 2001).
• Mõned erinevused APA juhendist:

(1) tiitellehe kujundus vt. allpool toodud näidist; tiitellehe pöördele võtta juhendada allkiri;

(2) töö keel - töö tuleb kirjutada eesti- või inglise keeles, töö algusse tuleb lisada kokkuvõte ("Kokkuvõte", "Abstract"ja töö pealkiri) mõlemas keeles.

(3) rea intervall on 1,5; 

(4) põhifont – Times New Roman 12 p;

(5) tabelid, joonised ja joonealused märkused tuleb paigutada teksti sisse sobivasse kohta (mitte töö lõppu);

(6) jooniste allkirjad kirjutada jooniste juurde (mitte eraldi leheküljele);

(7) töö tuleb esitada elektroonselt pdf failina (aadressile ene.karja@ut.ee).

• Teksti kujundus võib järgida mõne APA standardi kohase ajakirja artiklite vormistust.
• Magistritöö pikkus ei tohi ületada 2 autoripoognat (80 000 täheruumi) ehk ligikaudu 40 lehekülge (kaasaarvatud tiitelleht, sisu­kokku­võtted ja viited kirjandusele), soovitavalt umbes 20-25 lk.
• Pealkirju on soovitav teha mitte üle 4 taseme.