 | alates 12.02.2003| |
 |
|  |
 webmaster | | |
 |  |
| JUHENDATAVAD TEEMAD 2009/2010 ÕPPEAASTAL september 2009 Jüri Allik 1. Isiksusepsühholoogia 2. Emotsioonid 3. Tajupsühholoogia Tegu on alateemadega suurematest projektidest Andero Uusberg ja Jüri Allik Isiksuse elektrofüsioloogilised korrelaadid Talis Bachmann 1. Tähelepanuprotsesside uurimine 2. Nägude äratundmine 3. Eksperimentaalsed uurimused õiguspsühholoogias 4. Teadvuse eksperimentaalne uurimine 5. Selektiivse ruumitähelepanu mehhanismid ja seaduspärasused 6. Ruumiliselt kvanditud (pikseleeritud) kujutiste taju mikrogenees 7. Visuaalne maskeerimine: seosed teadvuse mehhanismidega 8. Flash-lag efekt: meetod tajukiirenduse uurimiseks? 9. Illusoorsete kontuuride taju seaduspärasused 10. Proto-objektide muutumine diferentseeritud objektideks nägemistaju mikrogeneesis 11. Inimnägude kategoriseerimine mikrogeneesi ja isiksusepsühholoogia kontekstis 12. Paul MacLean’i psühhobioloogilise kontseptsiooni rakendamine käitumuslike ja hinnangupsühholoogiliste eelistuste uurimisel 13. Eksperimentaalne uurimus kognitiivsest õiguspsühholoogiast (teema kuulub täiendavale täpsustamisele) 14. Aju transkraniaalse magnetstimulatsiooni kasutamine tunnetusprotsesside uurimisel Uued teemad (laborikatsed Tallinnas, seega sobivad neile, kes sageli Tallinnas käima peavad): 1. Tähelepanu eksperimentaalpsühholoogia 2. Tajuobjektide teadvustamise tahhistoskoopiline uurimine 3. Tajuobjektide teadvustamise uurimine transkraniaalse magnetstimulatsiooniga 4. Tajuobjektide teadvustamise uurimine EEG meetoditega 5. Nägudetaju eksperimentaalne uurimine 6. Kommunikatsiooni siiruse objektiivsete signaalide uurimine 7. Kognitiivse neuroteaduse rakendamine õiguspsühholoogias 8. Teadvuse neurobioloogilised alusprotsessid 9. Teadvusseisundite uurimine transkraniaalse magnetstimulatsiooni abil Iiris Luiga ja Talis Bachmann Binokulaarse võistluse fenomeni uurimine TMS meetodiga Teema lühikirjeldus: Parema parietaalsagara rolli on märgitud ülesannetes, mis nõuavad ruumis ja ajas nihutatud visuaalsete sündmuste tähelepanemist (VanRullen, PAscual-Leone & Battelli, 2008). Paremat inferioorset parietaalsagara ajukoort peetakse sündmuste ajalise taju ehk "millal" juhttee osaks. Parietaalsed piirkonnad üldiselt on aga "kus" tähelepanu piirkond. Seega on parema inferioorse parietaalsagara ajukoor kohaks, kust otsitakse liikumise (millal ja kus info on integreeritud) tähelepanemisega seotut ning samuti on siis loogiline oletada, et see piirkond on seotud ka ajas erineva tajupildi domineerimise fenomeniga ehk binokulaarse võistluse fenomeniga. Huvitav oleks uurida, miks erinevatel uurijatel selle piirkonna TMSiga stimuleerimine on andnud erinevad tulemused. Esimene eksperiment on osaliselt valmis programmeeritud ja ootab tegijat. (VanRullen, R., Pascual-Leone, A., & Batteli, L. (2008) The continuous Wagon wheel illusion and th 'when' pathway of the right parietal lobe: a repetitive transcranial magnetic stimulation study. PLoS ONE, 3(8), e2911). Carolina Murd ja Talis Bachmann 1. Liikumistaju uurimine psühhofüüsikalistel ja transkraniaalse magnetstimulatsiooni meetoditel 2. Liikumistaju uurimine transktaniaalse magnetstimulatsiooni ja elektrofüsioloogilistel meetoditel Jaanus Harro Uurimistöö valdkonnad, milles üliõpilased saavad väiksema piiritletud projekti: 1. Depressiooni, ärevuse ja ravimsõltuvuse neurobioloogia uurimine katseloomadel 2. Neuropeptiidide psühhofarmakoloogia 3. Afektide ja isiksuse psühhogeneetilised ja -keemilised alused 4. Geenide ja keskkonna vastasmõju psühhobioloogia Eesti laste isiksuse, käitumise ja tervise uuringus 5. Ülemääraselt riskiva käitumise psühhofüsioloogilised korrelaadid Toivo Aavik Meeste tervis ja tervisekäitumine Kirsti Akkermann 1. Söömishäired/söömiskäitumine ja sellega seonduvad psühholoogilised konstruktid 2. Söömishäired ja serotoniinisüsteemi funktsioneerimine Triin Hannust Kaia Kastepõld -Tõrs Stress ja meeleoluhäired viljatusravi mõjutajatena Kenn Konstabel 1. Laste isiksuseomadused ja tervistmõjustav käitumine 2. Sotsiaalselt soovitav vastamine isiksuseküsimustes 3. Kognitiivsed protsessid isiksuseküsimustele vastamisel Kairi Kreegipuu 1. Aju automaatse informatsioonitöötluse uurimine (EEG meetoditega). Koos Nele Kuldkepiga. Planeeritavate uurimistööde eesmärgiks on uurida aju automaatset vastust erinevustele stimulatsioonis kuulmis- ja nägemismodaalsuses. Uurimise alla tuleb mittekokkulangemise negatiivsus (mismatch negativity ehk MMN, vt. Näätänen, 1992), mis on EEG kõvera automaatselt tekkiv negatiivne väljalöök, mis tavaliselt tipneb 150-300 ms juures ning mis tekib vastusena kõige erinevamatele hälvetele sensoorses stimulatsioonis (kuulmises nt. heli valjuses, kestvuses, kõrguses, aga ka üldise stimulatsioonimustri mittejätkuvuses, vt. ülevaade Näätänen, Paavilainen, Rinne & Alho, 2007). MMN on laialt tuntud ka kui indeks, mille abil saab hinnata kortikaalse töötluse taset ning indiviidi funktsionaalset seisundit (Kujala, Tervaniemi & Schröger, 2007; Näätänen et al., 2007). Keskendume MMN ilmnemise tingimuste ning piirangute uurimisele nägemismodaalsuses, kasutades selleks lisaks elektrofüsioloogilistele mõõtmistele ka nägemissüsteemi ajalist lahutusvõimet indekseerivat CFF meetodit (critical flicker frequency) ning käitumuslikke reaktsioone. Lisaks pakub huvi küsimus visuaalse ja auditoorse MMN-i omavaheliste seoste kohta ning MMN ilmnemine emotsionaalsete stiimulite korral. Täpsem teemapüstitus kokkuleppel. 2. Ajataju Eksperimentaalne teema uurimaks, kuidas ajataju (intervallide kestvuse hindamine ja produtseerimine) seostuvad inimese seisundi ja stiimulmaterjaliga. 3. Osad rakendusprojektist "Kehalise ja vaimse töövõime optimeerimine kuumastressi tingimustes" Koos Maria Tammega, selles vallas töötavad ka doktorandid Merle Havik ja Ainika Jakobson. Eesmärk on kindlaks teha, kuidas keskkonna kõrge temperatuur ja kehaline koormus (eraldi ja interaktsioonis) mõjutavad vaimset pingutust nõudvate ülesannete (kaardimälu, skemaatilisel kaardil orienteerumine, töömälu jms) lahendamist. Lisaks igasuguseid muid eksperimentaalseid teemasid kokkuleppel Maie Kreegipuu ja Kristo Burk Intelligentsuse hindamine individuaaltestidega. Wechsleri intelligentsus-skaalade kohandamine ning valideerimine norm- ja kliinilisel populatsioonil Tegemist on osadega suuremast ühisprojektist, mille tarvis on vaja läbi viia rida pilootuuringuid, sobivad seminaritöödeks. Maie Kreegipuu Dimensionaalne lähenemine isiksusehäiretele, isiksusehäirete uurimine SNAP testiga ja SNAP alaskaalade valideerimine Aavo Luuk 1. Sooritusega seotud ärevuse uurimine 2. Ärevuse mõõdikute omadused 3. Stressi mõõtmine 4. Stressi, depressiooni ja ärevuse mõõtmine 5. Tunnetusülesannete analüüsi meetod 6. Kontseptuaalselt eristuvate seosetüüpide psühhomeetriline hindamine sõnadel Olev Must 1. Flynni efekt: reaalsus või artifakt? 2. TÜ sotsiaalteaduskonna vastuvõtutesti ennustatav valiidsus 3. Gümnaasiumi riigieksamid ja akadeemiline edu kõrgkoolis 4. Vaimse võimekuse testi tulemused ja koolihinded: sarnasused ja erinevused 5. Akadeemililist edu kujundavad tegurid kõrgkoolis 6. Ettekujutused akadeemilisest edust Muu huvitav teema kokkuleppel Uued teemad: 1. Üliõpilaste epistemioloogilised ettekujutused: Schommeri epistemioloogia-alase küsimustiku adapteerimine eesti keelde 2. Üliõpilaste ettekujutused intelligentsuse avaldumise erinevatest vormidest (üldintelligentsus, akadeemiline edukus, edukus tavaelus). Katrin Mägi Motivatsiooniliste suundumuste areng algklassides ja õpetajate ning vanemate uskumused/hinnangud laste võimete kohta Marika Paaver 1. Liikluskäitumisküsimustike adapteerimine Eesti oludele" 2. Algajate autojuhtide riskeeriva liikluskäitumise vähendamisele suunatud sekkumisprogrammi kaugmõju hindamine Endel Põder 1. Tähelepanu ja objekti keerukus 2. Objektide tiheduse /läheduse mõju (crowding) 3. Reaalse maailma piltide statistiline analüüs 4. Objektide eristamine erinevat tüüpi visuaalsest mürast Või midagi muud nägemistaju valdkonnast Marika Rauk 1. Mälu 2. Metamälu 3. Esteetilised hinnangud ja isiksuse omadused Üliõpilase enda teema kokkuleppe korras Anu Realo 1. Isiksus ja emotsioonid 2. Õnnelikkus ja eluga rahulolu 3. Isiksus ja rahvusliku iseloomu stereotüübid Monika Schmidt Isiksus ja sugu Peeter Tulviste Eestikeelse psühholoogia-alase kirjavara algus Katrin Pruulmann ja Peeter Tulviste Reet Montonen ja lapsepsühholoogia Eestis Tiia Tulviste 1. Lapse kõne areng 2. Teismelise suhted oma vanemate ja õpetajatega 3. Vanemate kasvatuseesmärgid Kätlin Konsatbel ja Tiia Tulviste Soolised erinevused suhtlemisstereotüüpides Kenn Konsatbel ja Tiia Tulviste Kõnest arusaamise uurimine Reynelli testi abil Tiia Tulviste ja Pirko Tõugu 1. Laste omavahelist suhtlemist mõjutavad tegurid 2. Sotsiaalsete normide kasutamine eesti ja vene laste omavahelises suhtlemises Lugemisraskustega laste hindamine 1. Väikelapse arengu hindamine BAyley-III sotsiaal-emotsionaalse ja kohanemiskäitumise skaala abil 2. Emapoolse mõistvuse hindamine lapse teisel eluaastal (normgrupp) 3. Emapoolse mõistvuse hindamine lapse viiendal eluaastal (kliiniline grupp - madala sünnikaaluga enneaegsetel) Juhendatavad võiksid huvituda lapse vaatluse video analüüsist arvutis ja olema valmis intervjuude transkriptsioone tegema Margus Ennok (MSc), TÜ Närvikliiniku teadur, kontakt margus.ennok@ut.ee Neuropsühholoogiliste hindamisvahendite adapteerimine Tegemist on erinevaid kognitiivseid võimeid hindavate testide kohandamise ja normeerimisega |