Tartu Ülikooli Psühholoogia Osakond

Kinnitatud sotsiaalteaduskonna nõukogus 22.03.2004, otsus nr 3

ALLIKATE KASUTAMINE JA NENDELE VIITAMINE ÜLIÕPILASTÖÖDES

I. Sissejuhatus

1. Käesolev juhend selgitab allikate kasutamise põhimõtteid iseseisvate üliõpilastööde koostamisel. Juhendi eesmärgiks on aidata kaasa akadeemiliste tavade järgimisele Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonnas.

2. Juhend kehtib üldjuhisena sotsiaalteaduskonna üliõpilaste poolt Tartu Ülikoolis koostatavate kõigi iseseisvate tööde koostamisel (sh uurimistööd, kursusetööd, lõputööd, referaadid, kodused eksamid, esseed jne). Juhend on kohaldatav ka selliste tööde puhul, mis ei ole traditsioonilises kirjalikus vormis (nt veebilehekülg). Juhul, kui iseseisva töö juhises on õppejõud märkinud, et kirjanduse kasutamine ei ole kohustuslik, tuleb allikate reaalse kasutamise korral neile siiski korrektselt viidata.

3. Lisaks käesolevale juhendile tuleb järgida spetsiifilistes iseseisvate tööde koostamise juhendites (näiteks bakalaureusetöö koostamise ja vormistamise juhend) ettenähtud põhimõtteid. Iseseisva töö ülesandmisel tuleb üliõpilastele anda piisavat informatsiooni töö sisuliste ning vormistuslike nõuete kohta. Kahtluse korral, kas ja kuidas viidata, on soovitatav küsida abi tööd või vastavat kursust juhendava õppejõu käest.

II. Allikatele viitamise põhimõte

4. Iseseisva töö kirjutamisel tuleb viidata korrektse akadeemilise viitamise abil kõigile töö koostamisel kasutatud ning teiste poolt loodud kirjalikele töödele, lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele. Nimetatud põhimõtte järgimata jätmist loetakse plagiaadiks. Plagiaat on mitte ainult terve töö esitamine teise nime all, vaid ka muul viisil võõraste lausete, mõtete, ideede või andmete kasutamine ilma korrektse viitamiseta.

5. Plagiaat on tõsine akadeemilise eetika rikkumine. Esiteks on plagiaat varastamine originaalautori suhtes, kelle töö jääb ilma nõutava tunnustuseta. Teiseks on plagiaat töö lugeja petmine, kuna viimasele esitatakse töö, mille autoriks ei ole tööl autorina märgitud või töös viidatud isikud. Kolmandaks võimaldab akadeemiline viitamine lugejal jälgida uurimistöö käiku ning võimaldab saadud tulemusi verifitseerida.

6. Töö koostaja peab olema kursis reeglitega, mis kehtivad allikate kasutamisel. Karistatav on nii tahtlik kui viitamisreeglite mittetundmise tõttu asetleidnud plagiaat. Juhul, kui iseseisvas töös esitatud laused, mõtted, ideed või andmed kattuvad juhuslikult kellegi teise poolt avaldatuga, ei ole tegemist plagiaadiga. Samas peab üliõpilane töö koostamisel püüdma vältida olukordi, kus võib tekkida kahtlus allikate teadlikus viitamata jätmises.

7. Viitama ei pea üldiselt teada olevatele andmetele. Üldiselt teadaolevad andmed on sellised andmed, mida teab valdav osa inimesi või mis on võimalik paljudest erinevatest allikatest (eelkõige entsüklopeediad, sõnaraamatud, õpikud) kätte saada. Kui tegemist on vaieldava väitega või mingi nähtuse tõlgendamisega, tuleb allikale alati viidata, isegi kui tegemist on entsüklopeedias või õpikus esitatud väitega. Samuti peab igal juhul viitama allikale, kui ühest allikast kasutatakse töö koostamisel palju informatsiooni, isegi kui tegemist võib olla üldiselt teadaolevate andmetega. Kahtluse korral, kas tegemist on üldiselt teada olevate andmetega või mitte, tuleb allikale viidata.

Näiteks:

Viitama ei pea üldjuhul allikale, kust on saadud Eesti taasiseseisvumise kuupäev (20. august 1991) või väljend "Oidipuse kompleks." Kui aga viidatakse taasiseseisvumise vastuvõtmise otsuse täpsele kellaajale või kirjeldatakse 20. augustit ühe allika põhjal pikemalt, tuleks viide anda. Samuti tuleks viide anda, kui töö sisuks on uurimus "Oidipuse kompleksi" kui väljendi päritolu kohta.

8. Kui laused, mõtted, ideed või andmed ei ole kättesaadavad algallikast, võib viidata neile lausetele, mõtetele, ideedele või andmetele kaudselt läbi teiste allikate. Sellisel juhul peab viitama esmalt allikale, mille kaudu viidatakse ning seejärel allikale, mida kaudselt viidatakse. Lubatud ei ole viidata otse sellele allikale, mida autor ise ei ole kätte saanud.

9. Viidata tuleb ka internetist võetud lauseid, lõike, ideid, mõtteid ja andmeid. Veebilehe viites peab sisalduma viimati selle lehekülje külastamise kuupäev. Viidata tuleb ka mitte-tekstilisele materjalile, nt kaartidele, tabelitele, nootidele jne.

10. Viidata tuleb ka suulistes ettekannetes, sealhulgas ülikooli loengutes kuuldud informatsioonile. Kui see on võimalik, tuleb sellisele informatsioonile viidata juba avaldatud allika kaudu. Tagamaks viite täpsust, on kirjalikud allikad eelistatumad kui suulised.

11. Kui töös kasutatud laused, mõtted või ideed on saadud vestlusest kaasüliõpilastega või õppejõuga (nt juhendajalt, sh kirjalikult saadud märkused), siis ei ole üldjuhul neile täpne viitamine vajalik. Küll tuleb sellisel juhul abi osutajaid eraldi tänada. Juhul, kui neile ideedele tuginetakse olulises osas, peab siiski kasutama korrektset viitamist. Samuti on viitamine nõutav, kui vestlusest saadud ideed on juba avaldatud, millisel juhul peab viitama avaldatud allikale.

12. Üliõpilastöödes ei ole soovitatav viidata liiga madala akadeemilise tasemega allikatele (nt keskkooliõpikud).

III. Allikate viitamise täpsus

13. Kirjalikke allikaid võib töös kasutada erineval moel: neid võib tsiteerida, refereerida, nad võivad olla lihtsalt mainitud või neist võib teha lühikokkuvõtte. Kui töös kasutatakse sõna-sõnalt (tsiteeritakse) mõnes teises töös esinevat lauset, lauseosa või väljendit, peab tsitaat olema muust tekstist selgelt eraldatud koos allika äranäitamisega. Tsitaat peab vastama originaalile sõnastuse, ortograafia, kirjavahemärkide ja eristuskirjade osas. Juhul kui originaaltekstis jäetakse vahele mingid sõnad või ebaolulised osad, siis seda märgitakse kolme punktiga (…). Kui tsitaati soovitakse täiendada mingite selgitavate sõnadega, siis seda tehakse nurksulgudega [ ].

Näiteks:

Saksamaa taasühinemise kümnendal aastapäeval peetud kõnes väitis kantsler Gerhard Schröder: "Meil [sakslastel] on põhjust uhkust tunda nende taastustööde üle, mida viimastel aastatel on ida-saksa liidumaades ette võetud ning korda saadetud….Meie riik on taas tugevaks saanud."¹

¹Joachim Lange, "Schröder kommentiert die Entwicklung im Osten", Frankfurter Allgemeine Zeitung, 11. oktoober 2000, lk. 3.

14. Tsitaatide tõlkimisel tuleb üldjuhul kasutada avaldatud tõlget, välja arvatud kui selleks on mõjuvad põhjused (nt tõlke ebakorrektsus). Kui kasutatakse juba avaldatud tõlget, peab viitama tõlkijale.

15. Refereering on kasutatud lause, lõigu, mõtte või idee edasiandmine oma sõnadega. Refereeringu eesmärgiks on integreerida kasutatud idee autori mõttearendusse. Kui autor teeb kasutatud lauses, lõigus, mõttes või idees vaid minimaalseid muudatusi (nt vahetab ära sidesõnad, hõlbustamaks oma teksti koostamist), ei ole tegemist korrektse refereeringuga, vaid vääralt tähistatud tsitaadiga.

Näiteks:

2000. aastal 10 oktoobril pidas Gerhard Schröder kõne, milles ta väitis, et sakslased võivad rahul olla sellega, mida Saksamaa taasühinemisest saadik on endistel ida-saksa aladel suudetud ära teha.¹

¹Joachim Lange, "Schröder kommentiert die Entwicklung im Osten", Frankfurter Allgemeine Zeitung, 11. oktoober 2000, lk. 3.

16. Originaalis väljendatud lauset, mõtet, ideed või andmeid ei tohi tsitaadis ega refereeringus moonutada. Eriti tuleb arvestada kasutatud lause, mõtte, idee või andmete seost sellele eelnenud või sellele järgneva tekstiga originaalteoses.

17. Töös peab olema selgelt eristatud kellegi teise arvamus enda arvamusest. Eelduslikult on kõik töös esitatud mõtted, ideed ja arvamused autori looming. Teiste autorite mõtete, ideede ja arvamuste kasutamise korral tuleb need tähistada kui võõrad mõtted, ideed ja arvamused.

18. Kui tsiteeritakse või refereeritakse mingit konkreetset ideed, lauset või andmeid, tuleb viide anda lehekülje täpsusega. Kogu artiklile, raamatule või raamatu peatükile võib viidata juhul, kui viite aluseks on kogu teose argument tervikuna.

19. Kui töö koosneb valdavas osas korrektselt viidatud refereeringutest ja tsitaatidest ilma autoripoolse märkimisväärse originaalse panuseta, ei ole veel tegemist käesoleva juhendi rikkumisega. Sellisel juhul võib olla aga tegemist oluliste puudustega töö sisuliste nõuete osas, mis on aluseks tööle pandava hinde üle otsustamisel.

20. Kasutatud allikate loetellu ei lisata materjale, mida töö sees ei ole viidatud. Samas peab kasutatud allikate loetelu, kui selline eksisteerib, sisaldama kõiki allikaid, millele teksti sees on viidatud (kui kasutatakse tekstisisest viitamist).

21. Kui töös kasutatakse empiirilisi andmeid, tuleb viidata andmete autorlusele ning allikale, samuti tuleb osundada nende andmete kasutamise lubatavusele (litsents vms, kui tegemist on ostetud andmetega).

IV. Muud lubamatud tegevused iseseisvate tööde koostamisel

22. Kellegi teise poolt koostatud töö esitamine enda nimel (sh töö ostmine) on võrreldav täisplagiaadiga ning tegemist on eriti raske akadeemiliste tavade rikkumisega. Üleastumist ei kõrvalda ka töö minimaalne muutmine.

23. Ühe kursuse raames esitatud kirjaliku töö võib ümber kirjutatuna muu kursuse raames või eraldi hinnatava tööna (bakalaureusetöö jms) esitada vaid juhul, kui tegemist on olulises osas eelneva töö edasiarendusega.

24. Iseseisva töö koostamisel kogutud andmed peavad vastama reaalsusele ega tohi olla võltsitud. Andmete kogumise metoodika peab olema dokumenteeritud ning sisalduma töös.

25. Iseseisva töö koostamiseks võib saada abi, sõltumata sellest, kas tegemist on tasuta või tasulise abiga juhul, kui see on töö koostamise juhendis lubatud. Vastasel korral pole tegemist iseseisva tööga ning sisuliselt esitatakse töö, mille autoriks ei ole tööl märgitu. Lubamatuks abiks ei loeta keelelist korrektuuri, abi töö tehnilisel visualiseerimisel, andmetöötlusel, algallikate otsimisel või algandmete kogumisel, kui nimetatud tegevused ei ole hindamise objektiks ning ülesande püstituses ei ole keelatud sellist abi kasutada.

26. Akadeemiliste tavade rikkumine on ka nõusoleku andmine enda töö kasutamiseks teise isiku poolt.

V. Reeglite rikkumise tagajärjed ja menetlus

Käesolevas juhendis kajastatud reeglite mittejärgimine on vääritu käitumine Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja punkt 248 kohaselt. Reeglitest üleastumise eest määratav karistus peab olema proportsionaalne rikkumise raskusega. Rikkumiste korral teostatav menetlus on reguleeritud sotsiaalteaduskonna nõukogu poolt 18.03.2004 kehtestatud plagiaadi- ehk loomevargusjuhtumie menetlemise eeskirjaga.